-
-
-
See esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kuid asjaajamine hakkas venima Asutava Kogu valimine oli alles ees.
-
-
-
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse vailimised. Maavalitsust juhtis algul Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel ametlik asjaajamise keel ja ettevalmistused eestikeelsele kooliharidusele. Loodi ka rahvusväeosi
-
Teade jõudis Eestisse, mis põhjustas Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Vabastati inimesi vanglatest, rüüstati politsei- ja kohtuasutusi.
-
-
Määruse järgi ühendati Eesti ja Liivimaa üheks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse eesotsa määrati ametisse Jaan Poska. Sai moodustatud ajutine Maanõukogu, eestlaste asualade juhtimine läks nende enda kätte.
-
Eestima Sõja-Revolutsioonikommitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudtejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima tänavail.
-
"Pööre on täitsa korda läinud" :)
-
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees oli eesotsas Jaan Anvelt, kuid nende õigusi piirati ning otsused tehti Petrogradis. Kujunes välja ühe partei diktatuur.
Majandusreformid algasid pankade riigistamisega.
Demokraatlikud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. -
Maanõukogu kuulutas end Eestis kõrgeima võimu kandjaks seni, kuni Eestis moodustatakse seaduslik tee kaudu rahva poolt valitud esindusorgan (hiljem Eesti Asutav Kogu).
-
Enamlased katkestasid asutava kogu valimised. Otsustati iseseisvus välja kuulutada revolutsioonilisel teel, koostades rahvale adresseeritud manifest.
-
Oli vaja välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ja loodi sidemeid suurriigi diplomaatidega.
-
Vene armee põgenes vastupanu asemel. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Paljudes valdades ja ka suuremates keskustes võeti enamlaste võim üle rahvuslike jõudude poolt, veel enne sakslaste saabumist.
-
Loodi Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades. Päästekomiteesse kuulusid K Päts, J Vilms, K Konik.
-
Autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Oli kavatsus manifest Haapsalus ette lugeda, kuid sakslaste saabumisel pidi sellest loobuma.
-
Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges manifesti ette Endla teatri ümber kogunenud rahvale. Päev hiljem tehti sama Viljandis.
-
Valitsus koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest.
-
Kahjuks jõudsid ka kohe kohale sakslased ning Eesti iseseisvus jäi üürikeseks.
-
Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust, kuid reaalsuses ei jõudnud Balti riik kunagi toimima hakata.
-
Kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema ka lõpu saksa okupatsioonile Eestis.
-
Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur ehk Eesti Kaitseliit, mille eestvedajateks olid J Pitka ja kindral E Põdder
-
Lepe sõlmiti riias ning nüüd läks võim lõplikult eestlaste kätte.
-
Punaarmee ründas Narvat
-
-
Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, et jätta mulje kodusõjast.
-
Oli saabunud välisabi (briti laevad ja soome vabatahtlikud), Johan Laidoner muutis sõjategevuse korraldust. Ning kõige olulisemaks said rongid!
-
Hõivati ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust.
-
Landeswehr´i sõja teine etapp algas sakslaste pealetungiga. Lahing kestis neli päeva ning kui sakslastele tundus olukord lootusetu otsustasid nad taanduda.
-
Tänu Antandi esindajate sekkumisele kirjutati alla vaherahule, mille kohaselt Ulmanise valitsus sai taas võimu enda kätte ning saksa väed pidid lahkuma.
-
Kuna Punaarmee rünnakud ei läinud korda olid vene diplomaadid sunnitud allkirjastama lepingut.
-
-
Rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobiv riigipiir. Saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad. Venemaa eestlased said õiguse tulla kodumaale. Eesti ei olud osa Venemaa võlast ning sai lisaks 15 miljonit kuldrubla. Samuti tunnistas Venemaa Eesti riigi iseseisvust.