-
- märtsil 1917 loobus Mihhail II troonist. Isevalitsus ja Romanovite dünastia oli kukutatud.
-
Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks Maavalitsuse.
-
Vastaspooled:
Saksamaa, Austria, Ungari- keskriigid
Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa- andaat
Ajend:
Atentaat -
-
Asutati Tallinna Eesti Liit ehk Eesti seltside ülemaaline ühendus.
-
Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik; moodustati Ajutine Valitsus, selle juhiks sai Konstantin Päts; Saksa sõjavägi jõudis Tartusse
-
Saksa sõjavägi jõudis Narva, seega oli kogu Eesti okupeeritud.
-
Noorte radikaalide üks juhtidest advokaat Jüri Vilms nõuab esimest korda avalikult, et Eestile antakse Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia
-
-
Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudis Saksa sõjavägi.
-
- märtsil moodustati Petrogradis Ajutine Valitsus, mille esimeheks sai vürst Georgi Lvov. Ülemjuhatuse peakorteris viibiv Venemaa keiser Nikolai II andis vägedele korralduse alustada sõjakäiku Petrogradi vastu. See ebaõnnestus. Nikolai II loobus samal päeval Pihkvas troonist oma noorema venna Mihhail Aleksandrovitši kasuks.
-
-
Võim läheb Ajutisele valitusele ja nõukogule (Maapäev)
-
-
Eesmärk Eestil: tahavad autonoomiat
-
-
Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta.
-
40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade esindajate nõudmiste toetuseks.
-
Selle määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud Jaan Poska
-
I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.
-
-
-
Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte.
-
Võimu haaramiseks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee; kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Bolševikud võimule. Poliitika: Ei tunnista Eesti iseseisvust
Tahavad maailma revolutsiooni
Majandus
Suuromandi natsionaliseerimine
Maa natsionaliseerimine
Talupojad maad ei saa
Sõnavabadust pole
Ainult bolševikel on sõnavabadus
Baltisakslased küüditatakse
Baltisakslastele omad võetakse ära -
Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu.
-
Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi.
-
Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks.
-
Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik).
-
Kahe nädalaga löödi enamlased Eestist välja
-
Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
-
Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.
Manifest loeti ette Tartus ja Tallinnas -
Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek; moodustati Eesti Kaitse Liit.
-
Võim eestlastele
-
Punaarmee tungib Narva
-
-
Narvas kuulutab Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni (phm nagu eraldi riik), et tekitada muljet nagu tegu on kodusõjaga. Teostas vasakpoolset poliitikat – mõisad võeti ära, kuid maad ei antud rahva käsutusse, vaid tehti suurmajandid.
-
Punaarmee vallutab Tartu
-
Laidoner oli peajuhataja, soomusrongid, laevastik, Soome abis
-
Oluline raudtee sõlm
-
Kuperjanovlased vallutasid soomusrongide abiga Tartu tagasi.
-
Narva vabastati Utria dessandiga, sest raudtee Narva oli ära lõhutud.
-
Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov.
-
Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada.
-
Kinnitati ametisse Eesti Asutav Kogu, kus kõige rohkem hääli oli sotsiaaldemokraatidel (rahval oli puudus sotsiaalsetest hüvedest, toidust, tarbekaupadest). Koostasid Põhiseaduse ja Maaseaduse. Viimasel oli sõja edasisele käigule määrav mõju – seadusega lubati maad anda kõigile, kes lähevad Vabadussõtta.
-
-
Läti Ajutine Valitsus (K.Ulmanis) kukutati 16.04 baltlaste poolt riigipöördega. 22.05 vallutasid sakslased Riia ning süüdistasid Eestit Põhja-Läti vallutamises. Konflikti üritati lahendada, kuid see ei õnnestunud. 5. juunil puhkes sõda Eesti ja Baltisaksa Landeswehri vahel. Esialgu oli sakslastel edu ning 10. juunil sõlmiti lääneriikide abiga vaherahu, kuid sõda algas uuesti. Otsustav lahing toimus Võnnu all, kui sakslased 19. juunil peale tungisid. 3. juulil andsid sakslased alla
-
Otsustav lahing toimus Võnnu all, kui sakslased 19. juunil peale tungisid. 23. juuniks olid sakslased tagasi löödud ja 27. olid eestlased Riia all. 3. juulil andsid sakslased alla ning taastati Ulmanise valitsus.
-
Augustis algasid Nõukogude Venemaa ja Eesti vahelised läbirääkimised, kuid need nurjusid, sest antaant survestas Eestit ning plaanis pealetungi Petrogradile.
-
Vene valged saavad lüüa ja taganevad Eesti poole. Eestlased võtavad neil relvad käest ning saadavad nad laagritesse, kus puhkeb halbade sanitaartingimuste tõttu tüüfuse epideemia.
-
Tartu rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga algasid uuesti detsembris. Esimese asjana arutati piiri küsimuse üle, samal ajal käis piiridel tihe sõjategevus.
-
Lüüakse tagasi viimane katse Narvat vallutada ning sellega on piir kindel
-
Venemaa nõustus Eestile maksma 15 miljonit kuldrubla ning tunnistas, et Eestil pole osa tsaariaegsetest võlgadest. Lubati ka evakueeritud varad tagastada, kuid seda pole juhtunud tänase päevani. Toimus optantide vahetus (kui Venemaa alal elav inimene suutis tõestada, et on sündinud Eestis, sai ta tahte korral Eesti kodakondsuse). Relvarahu. Venemaa tunnistas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust, ütles lahti suverääni õigustest Eesti alal.