-
- Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni (u 100 000 meest Vene rindele)
- Peterburi nimetatakse Petrogradiks
-
- Kõrgeim rahvaesindus Eestis
- Kõrgeim seadusandlik võim
- Maanõukogu istungjärkude vahel tegutses Maanõukogu Vanematekogu
- Täidesaatev organ oli Maavalitsus, eesotsas Jaan Raamat, hiljem Konstantin Päts
-
- 1917 juulis rahvuskongressil kuulutati sihiks võrdõiguslikest osariikidest koosneva Venemaa föderatsiooni loomine (Jüri Vilmsi idee) ehk autonoomiale järgnev samm - osariigiks saamine
- 1917 25. augustil teeb Maanõukogus Jaan Tõnisson Saksamaa sõjalise edu I MS idarinde tõttu ettepaneku võtta sihiks ISESEISVUMINE
-
- 27. veebruar läheb võim Petrogradis ülestõusute kätte
-
- 3. märts Vene tsaar peab loobuma troonist
- valitsuse moodustab AJUTINE VALITSUS ja PETROGRADI NÕUKOGU
-
Suur meeleavaldus Petrogradis
AV annab Eestile õiguse autonoomia teostamiseks:
- Eestimaa ühendatakse üheks kubermanguks
- Maapäev Maapäeva parteiline koosseis:
1. Demokraatlik blokk ehk parempoolsed
2. Tööerakond ehk tsentripartei
3. Eesti vähemlased ehk sotsialistid ehk mensevikud
4. Enamlased ehk radikaalsed sotsialistid ehk bolsevikud
5. Eesti esseerid ehk sotsialistid-revolutsionäärid -
- Ajutine Valitsus määrab 1917 märtsis Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissariks ehk linnapeaks
- 30. märts 1917 annab AV määruse ,,Eestimaa valitsemise ajutise korra" kohta Nõutakse autonoomiat ja et:
- Eesti ala ühendataks üheks rahvuslikuks kubermanguks
- Maapäeva ehk Eestimaa Ajutise Maanõukogu tegemist ja esindajate valimist
-
- Oktoobripööre oli bolsevike plaan kukutada AV ja haarata võim
- okt 1917 Petrogradis võimuhaaramine
- okt 1917 Eestis
- selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (punakaartlased)
- kõrgeimaks kohalikuks (Tallinn) valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, esimees Jaan Anvelt, aseeesimees Viktor Kingissepp
-
Enamlikud reformi, mis kehtestati:
- omavalitsused asendati nõukogudega
- miilitsa asemel Punakaart (kergekäeline tapmine)
- kodanikuvabaduse piiramine (õigused ainullt bolsevikel)
- maa natsionaliseerimine, mõisatest tehti sotsialistlikud suurmajandid
- suuromandi natsionaliseerimine lisaks kuulutati baltisakslased lindpriideks, arreteeriti ja küüditati -- enamlased kaotavad reformide tõttu rahva toetuse -
Deklareeritakse, et
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
- Kuni selleni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused Bolsevikud peksavad Maanõukogu laiali ja selle tegevus läheb põranda alla Moodustatakse Eesti Välisdelegatsioon (Tõnisson ja Kaarel Pusta) -
Bresti rahuläbirääkimised katkestatakse Saksa väed lähevad 18. veebruaril Tallinnasse pealetungile, punased taganevad
-
- Vanemate Nõukogu moodustab 19. veebruaril Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik) ja kuulutatakse välja EESTI ISESEISVUMINE
-
Iseseisvusmanifest loetakse ette
- 23. veebruar Pärnus Endla teatri rõdult
- 24. veebruar Viljandis
- 25. veebruar Tallinnas sellega kuulutatakse välja vabadus kõigile Eesti rahvastele -
- veebruar moodustati Tallinnas AJUTINE VALITSUS (välisminister Jaan Poska, Konstantin Päts, August Rei, jt.)
-
Saksa okupatsiooni võimude poliitika:
- ei tunnistata Eesti iseseisvust
- rahvusväepsad saadetakse laiali
- poliitiline tegevus katkestatakse ja keelatakse, poliitikud vangistati (k.a. Päts)
- tsensuur
- omavalitsustes võim baltisakslastel
- asjaajamiskeeleks saab saksa keel
- põllumajandustoodang konfiskeeritakse, baltisakslaste võim taastatakse Siinsed baltisakslased tahavad välja kuulutada BALTI HERTSOGIRIIGI, okupatsioon lõpeb enne selle teostamist -
Sakslased kaotavad I MS
-
- november toimub esimene rünnak Venemaa poolt, aga selle kaitsevad ära Saksa väed
- nähakse vajadust luua sõjavägi -- luuakse EESTI RAHVA VÄGI, kuhu kuulusid Eesti ohvitserid ja kooliõpilased
-
- 29. novembril vallutavad punased NARVA
- seal kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun ehk RIIK (ENSV eelkäija), eesotsas Jaan Anvelt
- maa natsionaliseeritakse, aga rahvale ei jagata
- mõisad ja tööstusettevõtted riigistatakse
- kirikuvastasus, kirikud muudetakse rahvamajadeks, kirikuõpetajad arreteeritakse
- Punane terror: kõik, kes osutasid vähimatki ohtu, tapeti -
Eesti valitsus otsib välisabi.
Luuakse Eesti valitsuse reformid.- britid saadavad laevastiku eskaadri Tallinna reidile (Läänemere kampaania 1918-1919), Laidoner
- konfiskeeritakse 2 punaste laeva, pannakse alus Eesti laevastikule, admiral Johan Pitka
- kuulutatakse välja mobilisatsioon
-
2 seadust:
PÕHISEADUS
MAASEADUS (kõik kes Vabadussõjas osalevad, saavad maad, punastest tuldi Eesti poolele üle) -
- jaanuar - 4. veebruar, kuni Tartu rahuni
- jaanuar vabastati Tapa
- jaanuar vabastati Tartu
- jaanuar vabastati Narva
- veebruar Petseri vabastamine
Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium vabana -
- et deklareerida, mille nimel on mõtet sõtta minna
- lubatakse maad rahvale (Eesti Tööerakond)
- valimine toimus ka rindel
- aprill istung, koguneb Eesit Asutav Kogu
- EESTI RIIGIKOGU ALGUS
- Sotsid, Tööerakond, Rahvaerakond
-
Pealetung: Vene valgete Loodearmee
- ei tunnustanud Eesti rahvusriiki
- tahtsid ühtset demokraatlikut Venemaad Pealtung toimus
- Narvast Peterburgi
- Pihkvast
- Lõunast Põhja-Lätti -
- Landeswehr ehk baltisakslaste maakaitsevägi
- eesmärk: Balti Hertsogiriik
- korraldati riigipööre Karlis Ulmanise, Läti Ajutise Valitsuse juhi vastu, riigipeaks tuli lätlane
- eestlased nõudsid Ulmanist tagasi võimule
- rauddiviis
- 19.-23. juuni Võnnu lahing (baltisakslased vs eestlased) - otsustav EESTI VÕIT - Landeswehr löödi puruks
- juuli sõlmiti lõplik rahuleping
- Ulmanis tuli tagasi võimule
-
SEPTEMBER
Eesti on end sõjaliselt tõestanud ja Nõukogude Venemaa pakub sõlmida rahu
- ei toimu, sest Antaant ei luba OKTOOBER
Antaant plaanib suurt pealetungi Petrogradi
- pealetung lüüakse tagasi DETSEMBER
Narva jõel toimuvad lahingud
Venemaa pakub jälle rahu (Tartu rahu! delegatsioonijuht Jaan Poska)
*Venemaa nõuab suurt ala Eestist -
Venemaa on pakkunud rahu. Läbirääkimised toimuvad dets.-jaanuar, delegatsioonijuht Jaan Poska.
- jaanuar - piirilepe ja rahu kokkulepe, Vabadussõja lõpetamine
Läbirääkimistel langetatud otsused:
1. Eesti ei ole tsaari-Venemaale võlgades (Venemaa tunnistab, et Eesti ei ole Venemaale võlgu)
2. Eesti saab osa Venemaa pangavarast (15 miljonit kuldrubla)
3. Eestist evakueeritud varad tagastatakse (v.a. Tartu Ülikooli varad) -
Venemaa ütles igaveseks lahti suverääniõigustest Eesti alale! (need olid tekkinud Uusikaupungi rahuga, kus eestlased vandusid truudust Peeter I-sele) Vabadussõda on lõppenud.