-
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. Eestlased mobiliseeriti Vene armeesse.
-
-
Toimusid Eesti esimese rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse (täidesaatev võim, eesotsas Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts).
-
Eestlased avaldasid valitsusele survet ja korraldasid suure demonstratsiooni. Saavutati autonoomia ja Eesti ala ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks.
-
Tsaar Nikolai II loobus troonist. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Nõuti Eesti autonoomiat. Avaldati survet Ajutisele Valitsusele.
-
Ajutine Valitsus kukutatakse Petrogradis. 27. oktoobril võtab Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Vallavalitsused asendatakse nõukogudega.
-
Langetatud otsused:
1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandija Eestis Maanõukogu
3. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud kuna punaarmee oli liiga nõrk.
-
Liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Olid mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes.
-
Endla teatri rõdul luges Hugo Kuusner ette manifesti, mis kuulutas esimest korda Eesti Vabariigi.
-
Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms
-
Võim läks eestlaste kätte
-
Algab Eestis Vabadussõda kui punaarmee Narvasse tungib
-
-
Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni, kui kõik inimesed olid linnast ära põgenenud kuna seda ei suutud üleval hoida.
-
Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle ja punaarmee vallutas Tartu linna.
-
Saabunud abivägede abil saadi enam-vähem võrdsele tasemele Punaarmeega. Alustati vastupealetungi Viru rindel, mis läks väga edukalt tänu soomusrongide ja laevastikule.
-
Kuperjanovlased vallutasid soomusrongide abiga Tartu tagasi.
-
Narvat taasvallutati suure meredessandiga, mis ähvardas Sinimäed ümber piirata ja sundis punaväelased taganema. Peale Sinimägede langust vallutati ka Narva tagasi.
-
Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov.
-
Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada.
-
Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. Lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele.
-
Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. See lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele, ka punaste poolt sõdivatele, sest neile ei lubatud midagi, kuna maaomamine on kapitalistlik nähtus.
-
Eesti ja valgeväelased taandusid lõpuks Narvani ja alustati vaherahu läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
-
-
Sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ning määrati ära Eesti idapiir. Rahuleping sai oma allakirjutamise asukoha järgi nimeks Tartu rahuleping.