-
loobub tsaar Nikolai II troonist
-
- märtsil toimub Peterburis suur eestlaste meeleavaldus.
-
Vene Ajutine Valitsus kinnitab 30. märtsil Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti saab ulatusliku autonoomia.
-
Veebruarirevolutsiooni järel luuakse Vene armee koosseisus rahvusväeosad. 21. mail annab sõjaminister Aleksander Kerenski ametliku loa 1. eesti polgu formeerimiseks.
-
- augustil vallutab Saksa sõjavägi Riia. Ilmasõda jõuab Eesti piirile.
-
24.–26. oktoobril toimub Peterburis Oktoobrirevolutsioon: Ajutine Valitsus kukutatakse, võimu haaravad enamlased eesotsas Vladimir Leniniga.
-
Tallinnas võtab võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.
-
Maanõukogu otsustab enamlaste riigipöörde järel 15. novembril 1917 kutsuda kokku Eesti Asutava Kogu ja võtta senikauaks kogu võim enda kätte. Enamlased vastavad otsusele Maanõukogu ja Maavalitsuse laialiajamisega.
-
Asutavat Kogu pole võimalik okupatsioonitingimustes kokku kutsuda ― omariiklus otsustatakse välja kuulutada iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemisega. Võimalus selleks avaneb 23. veebruaril 1918 Pärnus, Endla teatris.
-
- veebruaril tuleb Tallinnas avalikkuse ette põranda all tegutsenud Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning kutsub kokku Ajutise Valitsuse.
-
Saksa keisririigi väed edenevad jõudsalt. 20. veebruaril maabutakse Virtsus. 24. veebruaril ollakse Tartus ja Pärnus. Päev hiljem juba Viljandis ja Tallinnas, 4. märtsiks jõuavad Saksa väed piirilinna Narva.
-
- märtsil 1918 sõlmitakse Keskriikide ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping. Piir peab kulgema veebruari seisuga: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Hilisema lisalepinguga loobub Venemaa nii Eesti- kui ka Liivimaast. Algab ka eestlastest sõjavangide naasmine.
-
- novembril kirjutavad Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetab neli aastat, kolm kuud ja kolmteist päeva kestnud sõja. Eestis asuvad iseseisvuslased Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust taastama.
-
Punaarmee sissetungiga Narva algas 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõda. Üle aasta väldanud relvakonfliktis tuli noorel riigil võidelda nii Nõukogude Vene vägede kui ka baltisaksa Landeswehri vastu. Alles loodav Eesti Rahvavägi karastus sõjategevuses järk-järgult. Algne ebaedu ületati 1919. aasta alguse murdelahingutes, mil paranenud juhtimine, varustus ning sõdurite motivatsioon aitasid kaasa Rahvaväe tugevnemisele.
-
- jaanuaril toimub Paju mõisa all lahing, millest kujuneb üks Vabadussõja verisemaid kokkupõrkeid. Eesti Rahvaväe eesmärk on vallutada Valga kui oluline strateegiline raudteesõlm Riia ning Venemaa vahel. Suurte kaotuste hinnaga (hukkub ka leitnant Julius Kuperjanov) õnnestub rahvaväelastel mõis üle võtta.
-
- mail lõpetab tegevuse Eesti Ajutine Valitsus ning ametisse astub Otto August Strandmani esimene valitsus.
-
- aasta suvel kulgevad ägedaimad lahingud eestlaste ja baltisakslaste vahel Põhja-Lätis, mis on tuntud ka Landeswehri sõjana. Suurim võit saavutatakse 23. juunil Võnnu lahingus, kus Lätis võimu haaranud baltisakslased puruks lüüakse. Seejärel Landeswehr alistub ja Lätis taastatakse Karlis Ulmanise valitsuse tegevus.
-
- aasta 10. oktoobril võtab Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, millega sundvõõrandatakse 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Eesmärk on luua riigile maatagavara. Samuti on lubatud maad Vabadussõjas osalenutele ― luuakse 56 000 uut väiketalundit.
-
Tartus kaks kuud väldanud rasketel läbirääkimistel jõutakse 2. veebruaril rahulepingu allkirjastamiseni. Alles Punaarmee pealetungi edutus Narva alla sunnib Vene diplomaate esialgsetes nõudmistes järele andma. Eesti poolt juhib kõnelusi Jaan Poska, Nõukogude Vene poolelt Adolf Joffe.