-
-
Merkel avaldas Saksamaal raamatu "Die Letten", kus ta kritiseeris teravalt pärisorjust ja saksa mõisnike rõhumist. Ta pidas sakslaste vallutust eesti ja läti rahva jaoks mitte õnnistuseks, vaid suureks ebaõigluseks. See teos oli esimene, mis julges avalikult seista talurahva õiguste eest.
-
Rootsi ajal asutatud, kuid hiljem suletud ülikool avatakse taas Vene keisrinna Katariina II korraldusel. Ülikoolist saab teaduse ja kultuurielu keskus, kus õpetatakse ka eesti rahvast puudutavaid teemasid.
-
Pärisorjus kaotatakse Liivimaal (1819) ja Eestimaal (1816), kuid talupojad ei saa veel isiklikku omandit.
-
Tartus asutatud selts koondab teadlasi ja haritlasi, kes uurivad eesti keelt, rahvaluulet ja ajalugu. See on esimene organisatsioon, mis tõsiselt tegeleb eesti rahvuskultuuri uurimise ja väärtustamisega.
-
-
Jannsen hakkab Pärnus välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees. See levitab rahvuslikke ideid, õpetab rahvale kirjakeelt ja teadvustab hariduse tähtsust. Ajaleht on oluline ärkamisaegse mõtteviisi kujundaja.
-
Laulupidu toimub Vanemuise seltsi korraldusel ja toob kokku üle 800 laulja. Sellest saab rahvusliku ühtsuse sümbol – rahvas koguneb mitte ainult laulmiseks, vaid ka oma ühisidentiteedi väljendamiseks.
-
Tartus asutatakse Vanemuise selts, mille kaudu alustatakse ka eesti keeles teatrilavastusi. Esimene lavastus on Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See on algus eestikeelsele teatrile.
-
Jakobson on radikaalne rahvuslane, kes kasutab oma ajalehte talurahva õiguste kaitseks ja rahvustunde tõstmiseks. Sakala räägib koolihariduse vajalikkusest, mõisnike ebaõiglusest ja vajadusest eestlaste ühtsuse järele.
-
Tallinnas loodud selts ühendab eesti keeles kirjutavaid kirjanikke ja õpetlasi. Seltsi eesmärk on edendada eesti kirjandust, keelekasutust ja luua oma rahvale vääriline kirjavara.