-
Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud, kes jagunesid liitlasvägedeks ja Keskriikideks.
-
Kuuldused rahutustest Venemaal jõudsid Tallinnasse ja põhjustasid ülelinnalise streigi ning miitingu. Kõned ärgitasid poliitilisi vange vabastama ja seetõttu pandi põlema näiteks Paks Margareeta ja Toompea vangla.
-
Eestlased nõudsid autonoomiat. Demonstratsioon oli ettenägematu, kuid hästi organiseeritud ning avaldas sügavat muljet. Osales 40000 inimest, sh 15000 relvastatud sõdurit. Lisaks punalippudele lehvis ka sinimustvalge -
Ajutine valitsus annab Eestile autonoomia. Eestimaa ja Liivimaa liideti ühteks rahvuskubermanguks. Loodi uus haldusüksus, Ajutine Maanõukogu, ja Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan Poska.
-
Volikogudel ja valdadel oli õigus valida esindajad. Valituks said demokraatlik blokk, Tööerakond, Eesti vähemlased, Eesti esseerid ning enamlased. Kusjuures enamlased said kõige rohkem hääli, kuigi olid ainsad, kes omariiklust ei toetanud. Maanõukogu omakorda valis Maavalitsuse, kes teostas täidesaatvat võimu. Maavalitsust juhtis Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. -
Samal ajal Maapäeva valimistega hakati eesti sõdurite algatusel moodustama Eesti rahvusväeosi. Väeosade eesmärk oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide kätte reaalne jõud ümberkorraldusteks. 1. Eesti polk moodustati Rakveres, selle ülemaks sai Johan Laidoner.
-
Otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ja kuni selle kokkutulekuni kuulub kõrgeim võim eesti Maanõukogule ja kehtivad vaid nende poolt kinnitatud seadused. Kogunemine ei saanud kaua kesta, sest enamlased ajasid selle laiali. Volitused läksid edasi vanematekogule, kes otsustas, et lisaks Venemaast eraldumisele, on vaja avalikult välja kuulutada Eesti iseseisvus. Tagantjärele võib seda pidada Eesti riikluse õiguslikuks tekkeks.
-
Sakslased alustasid pealetungi, Vene armee riismed otsustasid võitlemise asemel pageda. Enamlased löödi kahe nädalaga välja.
-
See loodi Maanõukogu otsusega ja oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. -
- veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti, mille autoriteks oli Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
-
- veebruaril kell 20.00 kandis Hugo Kuusner iseseisvusmanifest ette Pärnus Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale
-
- veebruari õhtul moodustati Riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts.
-
Saksa väed sisenevad Tallinnasse -
-
- märtsi rahuleping jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, aga Venemaal polnud siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte.
-
11.03.1918 pidasid Saksa väed Peetri platsil võiduparaadi
-
Lõpuks kuulutati välja Balti hertsogiriik
-
11.09.1918 toimus üle pika aja esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek.
-
11.11.1918 alustab tegevust Eesti esimene relvastatud kaitsestruktuur, milleks on Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit.
-
Uus Saksamaa valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Lõppes I maailmasõda. -
Vastavalt 21.11.1918 Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele läks võim lõplikult eestlaste kätte.
-
- novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Pärast esimeste rünnakute tagasilöömist lahkusid Saksa väed ja ka väiksed Eesti üksused linnast.
-
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt.
-
Eesti Töörahva Kommuun oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik", mille eesmärk oli jätta mulje, et Eestis käib kodusõda.
-
01.12 kutsub Ajutine Valitsus eestlasi üles vastu hakkama ja Punaarmeed riigist välja lööma, kuulutati välja mobilisatsioon.
-
- jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu ja Utrua meredessandi läbi Narva
-
Pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut vabastati oluline raudteesõlm Valga. Lisaks vabastati ka Võru, Petseri ja Aluksne - Eesti oli võõrvägedest puhastatud -
Kogunemisel tehti tööd, et meelitada rahvast võitlema. Hakati valmistama Maaseadust ja Põhiseadust -
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa k. Maavägi).
-
Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.
-
Esimene rahukohtumine Eesti ja Venemaa vahel ei olnud edukas.
-
Rahukõnelused Venemaaga algasid 5. detsembril Tartus. Samal ajal ründas Punaarmee rinnet, et mõjutada kõnelusi, kuid rünnak ei andnud oodatud tulemusi.
-
- jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu.
-
- veebruaril 1920 allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid lõppenuks sõja ning seadsid paika sõjajärgse koostöö
-
23.08.1939 allkirjastasid NL välusasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa väisminister J. von Ribbentrop mittekallaletungi lepingu -
- septembril 1939 tungib Saksamaa Poolasse, algab II maailmasõda
-
- septembril kuulutavad Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja
-
Hiljem Eesti vabadusekaotusele kaasaaidanud Poola allveelaev saabus Tallinnasse -
17.09 ründas Poolat ka Nõukogude Liit
-
28.09 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt, tuntud ka kui baaside leping.
-
- oktoobril 1939 kuulutas Hitler, et baltisakslased paigutatakse Lääne-Poolasse, mille järel lahkus Eestist 12 260 baltisakslast.
-
-
18.10.1939 sisenes Punaarmee maavägi Eestisse
-
17.06.1940 sisenes Eestisse 90 000 Punaväelast. Kõikidesse suurematesse linnadesse paigutati Nõukogude garnisonid.
-
Andrei Ždanovi suunamisel hakati looma uut Eesti valitsust. Vasakpoolsetel kästi korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. Juunikommuniste kasutati ära, inimesed ei teadnud täpselt, mida teha, neile oli kõik ette kirjutatud.
Sama päeva õhtul nimetab Päts ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsuse, kuhu ei kuulunud ühtegi kommunisti. -
- juulil 1940 kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
-
- juunil 1941 puhkes sõda Saksamaa ja NL vahel.
-
- juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliini: "Eesti on juudivaba."
-
- juulil ületasid saksa eelüksused Eesti piiri
-
Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude NKVD poolt teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites. Nende perekonnaliikmed, umbes 7000 naist-last-vanurit, kes saadeti Eestist välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid.
-
Peale rinde stabiliseerumist Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel asus Wehrmacht 22. juulil pealetungile
-
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida jutis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenst moodustati Ostlandi riigikomissariaat mille eesmärgiks oli luua Saksa protektoriaat ja hiljem liita need alad Suur-Saksa riigi koosseisu. -
- augustil 1942, Tallinna Saksa vägede okupeerimise aastapäeval, teatas Eesti kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl Siegmund Litzmann, et Adolf Hitler on andnud loa moodustada Relva-SS-i alluvuses Eesti Leegion.
-
Jaanuari alguses 1944 asus Punaarmee andma Saksamaale vastulööki.
-
- jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Viimane seaduslik peaminister, Jüri Uluots kutsus inimesi üles vastu astuma Punaarmee rünnakule, kaitsmaks Eestit kommunismi eest.
-
- veebruaril 1944 rajasid Venelased Narva jõe Eestipoolsele kaldale mitu sillapead
-
Ööl vastu 9. märtsi 1944 pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Hukkus 500 inimest ja purustati 40% elamispinnast -
- märtsil pommitati ka Tartut, mis sai rängalt kannatada.
-
- juulil marsib Punaarmee Narvasse.
-
- augustil vallutab Punaarmee Tartu.
-
- septembril 1944 sisenevad nõukogude tankid Tallinnasse ja pärastlõunaks on kogu pealinn punaarmee kontrolli all.
-
- detsembril hõivas Punaarmee Ruhnu saare. Lääne-Eesti saarestiku vallutamise järel oli kogu Eesti Punaarmee poolt taas okupeeritud.
Want to make a timeline like this?
Use Timetoast to turn dates, events, milestones, and phases into a clear visual timeline you can build and share. Timetoast is a timeline maker for work, school, research, and stories.