Ajalugu

Esimesed valgusajastu mõjud Eestisse

Period: 1750 to 1800

Tugev saksakeelne kultuur ja kirjasõna

,,Lühhike öppetus''

1766

Põltsamaa trükikojas ilmub esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus'' mille kirjutas Peter Ernst Wilde ja selle eesmärk oli harida talurahvast

Talurahvareformid

1783

Katriina II talurahvareformid andsid Eesti ja Liivimaa talupoegadele isikliku vabaduse.

Vene keisririik

1795

Eesti ja Liivimaa ühendatakse lõplikult Vene keisririigiga pärast Poola jagamist

Tartu Ülikool

1802

Tartu Ülikool taasavastatakse

Eesti rahvusliku eneseteadvuse esimesed ilmingud

Period: 1810 to 1830

Liivimaal pärisorjuse kaotamine

1817

Eestis pärisorjuse kaotamine

1819

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)

1820

Esimene eestlasest poeet. Kuulus tsitaat: ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõusta?''

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882)

1830

,,Kalevipoeg'' autor, üks Eesti kirjanduse alusepanijatest.

Õpetatud Eesti selts

1838

Õpetatud Eesti seltsi asutamine Tartus, mis kogus ja uuris Eesti ajalugu.

Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)

1840

Eesti ajakirjanduse rajaja. Perno Postimehe ja hiljem Eesti Postimehe toimetaja

Usuvahetusliikumine

Period: 1840 to 1845

Paljud Eestlased läksid üle õigeusule lootes saada paremat maad ja rohkem õigusi

Perno Postimees

1857

Ilmus esimene Perno Postimees mille tegi Johann Voldemar Jansen. See oli esimene eestikeelne ajaleht

Kalevipoeg

Period: 1857 to 1861

Ilmus Kreutzwaldi ,,Kalevipoja'' trükiversioon.

Jakob Hurt (1839–1907)

1900

Eesti rahvusteaduse ja liikumiste üks juhte.