-
Franz Ferdinand tapeti Gavrilo Principi poolt 1914 -
Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, millega Serbia ei nõustunud, mistõttu kuulutati sõda. Järgnevate nädalate jooksul kisti sõtta kõik Euroopa suurriigid.
-
Venemaa kuulutas Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine.
-
Sõja põhjuseks oli Venemaa keeldumine Saksamaa esitatud nõudest demobiliseeruda.
-
Prantsusmaa kuulutas Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni ning selle tõttu kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja
-
Suurbritannia oli Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii ning kuulutas seetõttu Saksamaale sõja.
-
Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee. Lahing lõppes Venemaa 2. armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga.
-
Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Prantsusmaa kaotused olid suurimad. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Prantsusmaa pealinn Pariis.
-
-
Sakslased kasutasid esimest korda sõjategevuses kloorigaasi. -
- aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria
-
-
Somme'i lahing toimus prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Sõda on märkimisväärne, kuna kasutati esimest korda tanke.
-
Venemaa valitsus kukkus revolutsiooni tagajärjel kokku.
-
-
Saksamaa asus strateegilisele kaitsele ning Saksa välisministeeriumi saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama. (Kirjas pakuti Mehhikole 19. sajandil USA-le kaotatud territooriume, kui nad astuvad sõtta nende vastu.) Seoses sellega, kuulutasid Saksamaale sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
-
Riigipööre, mille käigus bolševikud , eesotsas Leniniga kukutasid ajutise valitsuse, sündis Nõukogude Venemaa
-
Saksa väed okupeerisid Ukraina, Mandri-Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest.
-
Kahurid ei lase, relvad ei tulista, selle tulemusel Saksamaa kaotas I Maailmasõja
-
Venemaa valitsuse kokku kukkumine, teine revolutsioon ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu. See oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit, sest võimaldas idarindel olevad väeüksused suunata läände.
Selle alusel astub Nõukogude Venemaa sõjast välja, kaotades hinnanguliselt 25% rahvastikust, 25% tööstusest ja 30% põllumajanduslikust maast -
Aasta aega kestnud surmav pandeemia, põhjustas üle 17 miljoni surma
-
-
Ajutise Maanõukogu Vanematekogu võtab vastu otsuse kuulutada Eesti iseseisvaks ning koosta Päästekomitee, kuhu kuulusid Konik, Päts, Vilms
-
-
23.veebruari õhtul kell 19:00 loeti ette manifest Endla teatri rõdult. Päts luges selle ette Tallinnas 25. veebruaril
-
Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse Eesti Ajutise Valitsuse kus oli 13 liiget, k.a. Päts
-
See oli poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
-
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.
Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Versailles' rahulepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas hüperinflatsioon. -
Punaarmee ründab Narvat ning selle tulemusena algab Vabdussõdaa
-
See saavutati tänu koolipoiste julgusele, vabatahtlike väeüksuste loomisele. Laidoner pandi sõjaväe ülemjuhatajaks.
-
-
Aprillis moodustatud kogu, mis tegeles ja töötas välja Eesti Vabariigi põhiseaduse
-
Rahvasteliit oli valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu.
-
Eesti kuulus iseseisva riigina Rahvasteliitu 22. septembrist 1921 kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal.
-
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing. Sellega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.
-
-
Sõja tulemusene tõestati Landeswehri vägede pealetung ja Läti iseseisvuse saavutamise soodustamine
-
Lahing, milles tuli võitjaks Eesti
-
Leping jõustus 10. jaanuaril 1920 ning lõpetas esimese maailmasõja.
-
Tehti esimene ettepanek Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks. Selle esitas Nõukogude Venemaa.
-
-
Kool oli eestikeelne
-
- aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik.
-
Rindel lõppesid lahingud
-
Tartu rahuleping on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
-
-
Riigipööre nurjus ja kindlustas demokraatliku valitsemiskorra jätkumise
-
Ülemaailmne majanduskriis, mis eelned Teisele maailmasõjale. Paljudes riikides sai see alguse pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.
-
Hitler sai Saksamaal võimule
-
Riigipöördeks nimetatakse plaanitud riigivanema valimistel kandideerinud Laidoneri, Pätsi ja Rei poolt korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi. Riigipööret peetakse Eesti Vabariigi demokraatliku järjepidevuse hävitamiseks ning sisenemiseks Pätsi autoritaarvõimu ajastusse. Alanud perioodi on hakatud tagantjärele nimetama vaikivaks ajastuks.
-
-
-
Võeti vastu kolmas põhiseadus, mille aluseks oli Francis Lieberi raamatus avakdatud riigiõiguslikud ideed.
-