-
Esimene eestlane, kes lõpetas ülikooli. Visandas eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” põhisündmustiku. Uuris südamehaigusi.
-
Kirikuteenri poeg. Esimene eesti soost luuletaja ja haritlane. Tema sünniaastapäeval tähistatakse emakeelepäeva (14.03).
-
Taastus Vene Keisri Aleksandri I korraldusega.
-
Oli aidamehe poeg, töötas arstina. Huvi eesti rahva ajaloo ja legendide vastu. Pani kokku rahvuseepose “Kalevipoeg”.
-
Talurahvas sai isiklikult vabaks.Maa kuulus mõisnikule. Talupojad maksid renti oma talus elamise eest. Võeti ära talude pärandamisõigus.
-
Talurahvas sai isiklikult vabaks.Maa kuulus mõisnikule. Talupojad maksid renti oma talus elamise eest. Võeti ära talude pärandamisõigus.
-
Talupoeg ei kuulunud kellegile. Oli vaba. Vaba inimese tunnus oli perekonnanimi.
-
Talupoeg ei kuulunud kellegile. Oli vaba. Vaba inimese tunnus oli perekonnanimi.
-
Oli eesti rahva äratajaks. Andis välja eestikeelseid juturaamatuid. Andis välja esimese numbri Perno Postimehe. Asutas 1865.a Tartusse Vanemuise laulu - ja mängu seltsi.
-
1872.a sai Eesti Kirjameeste Seltsi President. Koguti 122 tuhat lehekülge rahvaluulet.
-
Eestikeelsete õpikute autor. Temast sai poliitiline täht. Pidas kolm isamaaga seotud kõnet.
-
V.J.Jannsen sai loa ajalehe väljaandmiseks. Pöördus lugejate poole sõnadega “´Tere armas eesti rahvas”. Seni kutsuti eestlasi maarahvaks.
-
On kirjutatud rahvaluule ainetel.
-
See oli eesti rahva majandusliku ja kultuurilise ärkamise aeg.
-
Jannsen koos tütre L.Koidulaga ja mõttekaaslastega lõi selle seltsi.
-
Vanemuise seltsi eestvedamisel toimus üldlaulupidu, see oli massiüritus. Eestlased laulsid end rahvuseks. Kõlas “Mu, isamaa, mu õnn ja rõõm” Jannseni sõnadele.
-
Seda mängiti Tartus, Vanemuise seltsi aias, mille kirjutas L.Koidula.
-
Toimus Eesti rahvaluule kogumine.
-
Siit sai alguse suurüritusele - eesti rahvaluule kogumisele.