-
Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele.
-
Tõnisepäev on vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. -
Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad eriti heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö.
-
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale. -
Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene ja veebruarikuine. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel ei tohtinud ka õmmelda ja nõela kasutada.
-
Naistepäev on erakordselt kummalise saatusega päev, mida riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana pühitseti peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Ametlikult tähendas see koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Eestis kandus naistepäevale üle 20. sajandi alguses riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev. -
Seda päeva tuntakse eeskätt vanimate trükiste põhjal ja see on üks teadlastele enam huvi pakkunud pühi, mille kohta on püstitatud huvitavaid hüpoteese. On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. Kirikukalendris on see paavst Gregorius Suure surmapäev.
-
Aleksei päev on õigeusupüha, mis on olnud mõnevõrra tuntud setudel. Keedeti kiislat ja tehti kruupe. Hakati valmistuma kevadeks.