-
Baltisakslasi ei usaldatud enam, Peterburi nimetati ümber Petrogradiks, Eesti rannikualadel ja saartel ehitati Peeter Suure merekindlust.
-
Saksa väed jõuavad Riiani
-
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Ajutine valitsus kukutatakse, võimule tulevad enamlased ehk bolševikud
-
Kõrgeimaks rahvaesinduseks saab Maanõukogu, Maapäev saadetakse laiali, algab punaste võimuperiood.
Enamlikud reformid: omavalitsused asendati nõukogudega; suuromand natsionaliseeriti; piirati kodanikuvabadust; mõisatest said sotsialistlikud suurmajandid; miilitsa asemel punakaart -
Otsustatakse hakata nõudma Eesti iseseisvust
-
Pärast läbikukkunud läbirääkimiskatseid alustab Saksamaa Venemaa suunas pealetungi.
-
Eesti Päästekomitee, mille liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, kirjutasid iseseisvusmanifesti, mis oli suunatud kõigile Eesti rahvastele
-
Tallinnas moodustatakse ajutine valitsus, 24. veebruari hakatakse hilisemalt nimetama Vabariigi aastapäevaks.
-
Eesti Vabariik kestab ühe päeva. Saksa okupatsioonivõimude poliitika: ei tunnistata Eesti iseseisvust; rahvusväeosad saadeti laiali; tsensuuri kehtestamine; asjaajamiskeeleks saksa keel; eestlastest poliitikud vangistati. Sakslased unistasid ühisest Balti hertsogiriigist.
-
Saksamaa ja Venemaa sõlmisid rahu, Saksamaa pealetung lõpeb
-
Saksamaa kaotab maailmasõja, lõpeb Saksa okupatsioon Eestis.
-
Pärast Saksa okupatsiooni taastab Eesti ajutine valitsus oma võimu, oht Venemaa ees nõudis kiiret tegutsemist.
-
Nõukogude Venemaa tungis Eesti aladelle sisse eesmärgiga kehtestada kommunistlik kord. Vallutati Narva ning hakati marssima nõrkade Eesti vägede vastu Tallinna suunal.
-
Eesti bolševikud kuulutavad välja Eesti Töörahva Kommuuni - võitlevad Eesti punased ja Eesti Vabariik. Kommuuni poliitika: maa ja mõisate natsionaliseerimine; kõik kuulub rahvale; kirikuvastasus; punane terror.
-
Detsembris saabusid Eestile appi Briti merevägi ning Soome vabatahtlikud. Sõjavägede juhatajaks nimetatakse Johan Laidoner, algab üldmobilisatsioon Eesti rahvaväkke, peamiselt maailmassõjas sõdinud mehed ja koolipoisid.
-
Eesti väed olid taganenud kuni Kehrani, aga nüüd, koos abiväe ning tugevama Rahvaväega alustati vastupealetungi venelaste väljaajamiseks.
-
Eestlaste edukas vasturünnak tähendas seda, et kuu aja jooksul vabastati venelaste poolt vallutatud linnad tagasi ning vaenlane aeti Eesti alalt välja.
-
Mais läksid Eesti väed pealetungile, et kindlustada Eesti piiri. Kolm suunda olid idas Narva-Petrogradi ja Petseri-Pihkva suunas ning lõunas Põhja-Lätisse.
-
Lätis oli kohalik võim sakslaste Landeswehri poolt üle võetud ning Eesti väed läksid eemaldatud Ulmanise juhitud Läti valitsust taastama. Sõjalised kokkupõrked kestavad kuu aega, lõpuks 3. juulil sõlmitakse rahu ning Ulmanise võim taastatakse.
-
Landeswehri sõja otsustav lahing Põhja-Lätis Võnnus (Cesises), eestlaste võidupüha.
-
Vene valged koos eestlastega alustasid üllatusrünnakut Petrogradile, et soodustada sõjalist olukorda Lõuna-Eestis. Jõutakse peaaegu linnani välja, kuid punaste tugevad väed lükkavad eestlased Narva jõeni tagasi.
-
Alustatakse Tartu rahu läbirääkimistega. Samal ajal toimub endiselt idapiiril sõjategevus, et läbirääkimistel soodsamat olukorda saavutada piiriküsimuses.
-
Sõjategevus lõpeb.
-
Tartus sõlmitakse vaherahu, Eesti esindaja Jaan Poska ning Venemaa esindaja Adolf Joffe vahel. Lepingu sisu: Tartu rahu piir (Petserimaa ja kolm narvatagust valda Eestile); Eesti ei ole tsaari võlgade osaline; Eesti saab 15 mln kuldrubla, tagastatakse äravõetud varad; Venemaa ütleb lahti suverääni õigustest.