Ajajoon I maailmasõjast (1914–1916) Maija Lištšina 8.c

Aasta 1914

Period: Jan 1, 1914 to Dec 31, 1914

Austria-Hungari trooni pärija Franz Ferdinandi mõrv

Jun 28, 1914

Sarajevo mõrv oli otsene vallandaja, mis tõi kaasa Austria-Hungari sõjaväelise rünnaku Serbiale ja eskaleeris kiiresti üle Euroopa sõjategevuseks.

Austria-Uungari kuulutab Serbiale sõja

Jul 28, 1914

See otsus algatas I maailmasõja, sest liitlased astusid sõtta ning konflikt kasvas üle riigipiiride.

Saksamaa kuulutab sõja Belgiale

Aug 6, 1914

Saksamaa ründas neutraalset Belgia, mis tõi Suurbritannia sõtta ja avas läänerinde.

Aasta 1915

Period: Jan 1, 1915 to Dec 31, 1915

Ipro lahing (Teine Ypres’i lahing)

Apr 22, 1915

Saksamaa kasutas esimest korda keemiarelva (kloorigaasi) suures sõjalahingus, mis muutis sõjatehnika ja taktika oluliselt.

RMS Lusitania uppumine

May 7, 1915

Saksa allveelaev ründas Briti aurikut, mis tappis üle 1,000 inimese, sealhulgas USA kodanikud. See suurendas USA avalikku pahameelt Saksamaa vastu.

Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile

May 23, 1915

Itaalia liitus Antandiga, mis laiendas sõjategevust Lõuna-Euroopas.

Aasta 1916

Period: Jan 1, 1916 to Dec 31, 1916

Verduni lahing- 21. veebruar – 16. detsember

Feb 21, 1916

See oli üks pikimaid ja verisemaid lahinguid, kus Prantsusmaa ja Saksamaa kaotasid sadu tuhandeid sõdureid, näidates sõja jõhkraid mõõtmeid.

Jütlandi merelahing-31. mail – 1. juuni

May 31, 1916

Suurim mereväelahing I maailmasõjas, kus Briti ja Saksa laevastikud võitlesid kontrolli eest Põhjamere üle, kuid mõlemad pooled jäid võrdseteks.

Somme lahing-1. juuli – 18. november

Jul 1, 1916

Liitlaste suur rünnak Saksamaa positsioonide vastu, kus kasutati esimest korda laialdaselt tanki. See lahing näitas sõja veriseid ja lõputuid pingutusi.