ajajoon Eesti iseseisvumisest.

By lisette.ta

  • Esimese maailmasõja algus

    Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale, millest saab alguse globaalne konflikt.

  • Sõjategevus jõuab Liivimaale ja Kuramaale

    Saksamaa väed tungivad läbi Kuramaa ja jõuavad Liivimaale. Paljud eestlased mobiliseeritakse Vene armeesse.
  • Period: to

    Rahvuslik ärkamine ja autonoomia püüdlused

    Eestis kasvab iseseisvusmeelne liikumine. Luua hakatakse omavalitsusi ja rahvusväeosi.

  • Veebruarirevolutsioon Venemaal

    Tsaar Nikolai II loobub troonist, keisririik kukub. Eestis luuakse Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev).

  • Eestimaa kubermangu ühendamine

    Ajutine Valitsus ühendab eestlaste asualad üheks haldusüksuseks – Eestimaa kubermang.

  • Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis

    Vastusena bolševike riigipöördele kuulutab Eesti Maapäev end ainsaks seaduslikuks võimuks Eestis.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Lenin ja bolševikud haaravad Petrogradis võimu. Algab kodusõda Venemaal.

  • Saksa väed alustavad pealetungi Eestis

    Saksa armee alustab pealetungi Eestisse ja bolševikud taanduvad.

  • Manifest „Eesti rahvale” loetakse esmakordselt ette

    Pärnus) Eesti iseseisvust kuulutatakse välja, kuid järgmisel päeval saabub Saksa okupatsioon.

  • Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Tallinnas

    Eesti iseseisvusmanifest kuulutatakse välja ka Tallinnas. Asutatakse Ajutine Valitsus.

  • Saksa okupatsioon Eestis algab

    Saksa väed hõivavad Tallinna ja kogu Eesti satub Saksa okupatsiooni alla.

  • Esimese maailmasõja lõpp

    Saksamaa kapituleerub. Saksa okupatsioon Eestis laguneb.

  • Vabadussõja puhkemine

    Punaarmee ründab Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning Eesti üksused olid sunnitud järgnema

  • Punaarmee marsib Narva

    Narvas kuulutati välja eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Seda tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu ning algas poliitiliste vastaste reprsseerimine
  • Period: to

    Punaarmee pealetungi seisak

    Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusta õppetundi
  • Period: to

    Punaarmee katsed Eesti vallutamiseks

    Punaarmee alustas uusi katseid Eesti vallutamiseks. Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Kolm kuud kestnud rasked heitlused, andsid enamlastele kohati ajutise edu. Kuid lõpuks jäi peale ikkagi Rahvavägi

  • algas Rahvaväe vastupealetung

    Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsasti vabastasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast

  • Valga raudteesõlme hõivamine ja enamlaste välja löömine

    Pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valgas. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli võõrvägedest puhastatud
  • Period: to

    Laidoneri sõjaline operatsioon

    Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis saavutas kiiresti ulatusliku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni. Rahvavägi asus pealetungile Kagu-Eestis, kus paljud eestlaste poolele tulid. Eestlastel õnnestus tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. Eesti ratsaväe läbimurre Võru alt Väina jõeni, mis sundis Punaarmee põgenema ja Läti Nõukogude Vabariigi hävimise
  • Period: to

    Landeswehr'i sõja esimene etapp

    Eesti ja Saksa vaen tugevnes. Algul saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Tehti ajutine relvarahu, kuid seda aega kasutati uuteks lahinguteks valmistumiseks.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Algas sakslaste pealetungiga. Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud

  • Landeswehr'i sõja teine etapp ja Võnnu lahing

    Hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Tekkis sõjavaimustus. Arvati et Landeswehr'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist. Ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama

  • Antandi esindajad kirjutavad alla vaherahule

    Murti võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Väina jõe suudmesse ilmunud eesti sõjalaevad võtsid linna kahjuritule alla. Antandi esindaja nõudsid seejärel ööl vastu 3. juulit kirjutada alla vaherahule. Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma

  • Rahuläbirääkimise alustamine

    Vene valitsus tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimistega. esimesel Eesti-Vene kohtumisel Pihkvas lõppes tulemusteta

  • Loodearmee pealetung

    Antandi nõudel oli sunnitud osalema ka Eesti. Vene kindralite rünnakuhoog lõppes, kuid enne eesmärki tegi Punaarmee jõulise vastulöögi, mis tähistas valgete agoonia algust. Loodearmee jõudis kiiresti Eesti piiri poole. Loodearmeelastelt võeti relvad käest, kuid jättis Rahvaväe Punaarmee vastu
  • Period: to

    Heitlused Narvas

    Punaarmee juhatus andis eestlaste poole tugevaid lööke. esialgu üritati linn vallutada otserünnakutega, seejärel kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid eestlaste kaitse jäi püsima. Viimase proovi tegid Punaarmeelased kuu lõpus, paisates linna oma viimased varud, läbimurre ebaõnnestus ning lõpetati pealetung

  • Tartu rahukonverents

    Samal ajal kui Narvas käis sõda toimus rahukonverents. Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Piiriküsmustest puhkesid vaidlused, kuid Punaarmee rünnakute nurjumine sundis Vene diplomaate tegema järele andmisi. Lõpuks kirjutatai alla vaherahule

  • Vaherahu kehtima hakkamine

    kell 10.30 hakkas kehtima vaherahu. Sellega oli vabadussõda lõppenud.

  • Tartu rahuleping

    Rahukõnelused jätkusid, peamiselt keskenduti majandusküsimstele. Eesti esindajad saavutasid mitmeid järeleandmisi. 02.02 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatusest ja iseseisvust"