-
-
Kukutati Venemaa tsaarivõim (Nikolai II) ja lõppes Romanovite dünastia. Võim Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu käes. Eesti rahvuslaste edasine eesmärk oli autonoomia.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Eesti ala ühendati esmakordselt üheks rahvuslikuks kubermanguks. Kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Maapäev ehk Maanõukogu on Eesti ala esinduskogu, Eestimaa kubermangu omavalitsusorgan, kõrgeim rahvaesindus 1917-1919. Domineerisid parempoolsed, liberaalsed jõud. Arvukalt hääli said ka bolševikud, kes ainsana ei toetanud Eesti iseseisvust.
-
Oktoobripöörde käigus kukutasid enamlased Ajutise valitsuse. Võimu haaras Lenin ja loodi Nõukogude Venemaa.
-
Maapäev ei olnud nõus enamlastele võimu üle andma. Toompeale jõudes ajati nad minema ja edasi tegutsesid nad põranda all.
-
-
Hakati koostama iseseisvusmanifesti.
-
Manifest üritati Haapsalus ette lugeda, aga sakslased jõudsid sinna varem. Samuti plaaniti Tartus, mis samuti kukkus läbi. Manifesti koopiaid levitati, et seda saaks esimesel võimalusel ette lugeda.
-
Ette luges Hugo Kuusner.
-
Ajutise valitsuse peaministeriks sai Konstantin Päts. Manifesti ametliku ettelugemiseni ei jõutudki veel- sellel päeval
-
Kõik reformid, mis ellu viidi juhindusid sakslaste huvidest: poliitiliste koosolekute keelustamine, poliitikute arreteerimine (nt Ajutise Valitsuse liikmed), majanduse allutamine saksa sõjaväe vajadustele, saksa keel ja saksa ametnikud.
-
Saksamaa kaotas I maailmasõja. Samal päeval toimus ka Eesti Ajutise Valitsuse koosolek. Alustas tegevust EV esimene relvastatud kaitsestruktuur- Eesti Kaitseliit.
-
Algas Punaarmee rünnakuga Narvale.
-
Enamlaste poolt loodud riik, et Eesti alade vallutamist saaks tõlgendada kodusõjana. Teostas vasakpoolset poliitikat – mõisad võeti ära, kuid maad ei antud rahva käsutusse, vaid tehti suurmajandid.
-
-
Tapal oli oluline raudteesõlm.
-
-
Narva vabastati Utria dessandiga (meredessandiga), sest raudtee Narva oli ära lõhutud.
-
Paju lahing (enne Valka sissesõitu) oli kõige ohvriterohkem lahing. Ka Kuperjanov suri selles lahingus.
-
Kukutati baltlaste poolt riigipöördega ning moodustati Niedra valitsus.
-
Eesti Asutav Kogu kinnitati ametisse. Kõige rohkem hääli oli sotsiaaldemokraatidel (rahval oli puudus sotsiaalsetest hüvedest, toidust, tarbekaupadest). Koostasid Põhiseaduse ja Maaseaduse. Maaseadusel oli sõja edasisele käigule määrav mõju, sest seadusega lubati maad anda kõigile, kes lähevad Vabadussõtta.
-
Nad süüdistasid eestlasi Põhja-Läti vallutamises. Konflikti üritati lääne suurriikide abiga lahendada, kuid see ei õnnestunud.
-
Esialgu oli sakslastel edu ning 10. juunil sõlmiti lääneriikide abiga vaherahu.
-
Algas baltisakslaste pealetungiga.
-
-
-
Antandi nõudel kirjutati alla vaherahule. Taastati Ulmanise valitsus.
-
Sellega oli piir kindel, sõlmiti vaherahu. Teises etapis räägiti majandusküsimustest – Venemaa nõustus Eestile maksma 15 miljonit kuldrubla ning tunnistas, et Eestil pole osa tsaariaegsetest võlgadest. Lubati ka evakueeritud varad tagastada, kuid seda pole juhtunud tänase päevani. Kolmandaks toimus optantide vahetus.
-
Venemaa tunnistas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust, ütles lahti suverääni õigustest Eesti alal.