Ajajoon

  • Period: to

    Friedrich Robert Faehlmanni eluaastad

    Esimesi eesti soost ülikooli lõpetanuid, pidas arstiteaduskonnas loenguid ja südamehaiguste uurimiste teerajajaid. tema eestvedamisel algatati ,,Kalevipoja” muistendite kogumine.
  • Period: to

    Kristjan Jaak Petersoni eluaastad

    Esimene eesti soost luuletaja ja haritlane, kes oma rahvuslikku päritolu ei häbenenud. Tema sünnipäeva tähistame emakeelepäevana.
  • Tartu Ülikooli taasavamine

    Tartu Ülikooli taasavamine

    Ülikoolilinn sai Tartust jälle 1802. aastal, Vene keisri Aleksander 1 korraldusega.
  • Period: to

    Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eluaastad

    Lõpetas ka Tartu ülikooli. Viis lõpuni "Kalevipoja" koostamise. Töötas arstina.
  • Eestimaa talurahva vabastamine pärisorjusest

    Talurahvas nurises ja rahulolematus kasvas. Ajalooline pööre saabus 1816. aastal, kui Eestimaa talurahvas vabastati lõpuks pärisorjusest.
  • Liivimaa ehk Lõuna-Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest

    Liivimaa ehk Lõuna-Eesti talupegadeleterendas see alles 1819. aastal.
  • Period: to

    Johann Voldemar Jannseni eluaastad

    Eesti rahva ärataja, koolmeister.
  • Period: to

    Jakob Hurda eluaastad

    Oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
  • Period: to

    Carl Robert Jakobsoni eluaastad

    Koolmeister, eestikeelsete kooliõpikute autor, uuenduslik talupidaja ja majandusmees
  • Ilmub Perno Postimehe esimene number

    Ajalehe esiknumber ilmus 5/17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht, mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne.
  • Period: to

    “Ärkamisaeg”

    Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
  • Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg esmailmumine

    "Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel.
  • Tartus luuakse Vanemuise laulu- ja mänguselts

    Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval.
  • Eesti esimene üldlaulupidu

    Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.
  • Esimese eestikeelse näitemängu “Saaremaa onupoeg” esmaesitlus

  • Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine

    Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta
    Pärast esimese presidendi Jakob Hurda tagasiastumist lahkusid tema pooldajad seltsist.