-
tsaar Nikolai II loobub troonist.
-
Toimub Peterburis suur eestlaste meeleavaldus. Rahvuslippude lehvides ja lauluga sammutakse läbi linna parlamendihoone ette, kus nõutakse Eestile AUTONOOMIAT
-
kinnitab Vene Ajutine Valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti saab ulatusliku autonoomia.
-
Annab sõjaminister Aleksander Kerenski ametliku loa 1. eesti polgu formeerimiseks
-
Vallutab Saksa sõjavägi Riia. Ilmasõda jõuab Eesti piirile.
-
Toimub Peterburis Oktoobrirevolutsioon: Ajutine Valitsus kukutatakse, võimu haaravad enamlased eesotsas Vladimir Leniniga.
-
Tallinnas võtab võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.
-
Maanõukogu otsustab enamlaste riigipöörde järel kutsuda kokku Eesti Asutava Kogu ja võtta senikauaks kogu võim enda kätte. Enamlased vastavad otsusele Maanõukogu ja Maavalitsuse laialiajamisega.
-
Omariiklus otsustatakse välja kuulutada iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemisega võimalus selleks avaneb 23.veebruaril
-
Tuleb Tallinnas avalikkuse ette põranda all tegutsenud Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning kutsub kokku Ajutise Valitsuse.
-
Saabusid Tallinna Saksa väed
-
Sõlmitakse Keskriikide ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping. Piir peab kulgema veebruari seisuga: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Hilisema lisalepinguga loobub Venemaa nii Eesti- kui ka Liivimaast. Algab ka eestlastest sõjavangide naasmine.
-
Compiègne'i vaherahu sõlmimine, võim Tallinnas Ajutise Valitsuse kätte
-
Punaarmee sissetungiga Narva algas Eesti Vabadussõda. Üle aasta väldanud relvakonfliktis tuli noorel riigil võidelda nii Nõukogude Vene vägede kui ka baltisaksa Landeswehri vastu
-
Toimub Paju mõisa all lahing, millest kujuneb üks Vabadussõja verisemaid kokkupõrkeid. Eesti Rahvaväe eesmärk on vallutada Valga kui oluline strateegiline raudteesõlm Riia ning Venemaa vahel.
-
Lõpetab tegevuse Eesti Ajutine Valitsus ning ametisse astub Otto August Strandmani esimene valitsus.
-
Suurim võit saavutatakse Võnnu lahingus, kus Lätis võimu haaranud baltisakslased puruks lüüakse.
-
Võtab Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, millega sundvõõrandatakse 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Eesmärk on luua riigile maatagavara.
-
Tartu rahu.
Tartus kaks kuud väldanud rasketel läbirääkimistel jõutakse rahulepingu allkirjastamiseni. Alles Punaarmee pealetungi edutus Narva alla sunnib Vene diplomaate esialgsetes nõudmistes järele andma. Eesti poolt juhib kõnelusi Jaan Poska, Nõukogude Vene poolelt Adolf Joffe.