-
Mardipäev tähistab talve algust. Mardisandid käivad majast majja laulmas ja tantsimas. Vastutasuk antakse neile kommi, õunu või mingeid muid asju.
-
Sellel päeval mälestatakse Vabadussõjas langenud Eesti sõdureid. Süüdatakse küünlaid ja asetatakse pärgi mälestusmärkide juurde. Päev aitab meeles hoida Eesti iseseisvuse eest peetud võitlust ja selle hinda.
-
Sarnaselt mardipäevale käivad kadrisandid ringi, kuid rõhutatakse naiselikku ja helget riietust. Soovitakse karja- ja peretervist. Kadride lauludel ja kommetel on tugev rahvapärane taust.
-
Märgib jõuluootuse algust. Süüdatakse üks küünal neljast advendiküünlast. Linnades süüdatakse ka jõulutuled ja toimuvad jõululaadad.
-
See on üks aasta kõige olulisemaid perekondlikke pühi. Kaetakse pidulaud, jagatakse kingitusi ja veedetakse õhtu lähedastega. Paljud käivad ka kirikus jõuluteenistusel.
-
Eriline rahu- ja kodusolemise päev. Tavaliselt ei käida külas ja keskendutakse oma perele. Sageli võetakse aeg maha ja puhatakse.
-
Uue aasta alguse tähistamine toimub ööl vastu 1. jaanuari ilutulestiku ja soovidega uueks aastaks. Paljud teevad lubadusi või seavad eesmärke. Päev ise on pigem piduliku olemise järel rahulik.
-
Selle päevaga lõpeb jõuluaeg. Traditsiooniliselt võetakse maha jõulukuusk ja kaunistused. Päeva seostatakse kolme idamaa targa saabumisega Jeesuslapse juurde.