-
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!' mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid kuid neid joonistati ka ise. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele.
-
Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm.
-
Vanem püha, mil on peetud ohvripidustusi. Üldiselt on selle kombestik kandunud üle jüripäevale.
Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. -
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev.
-
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
-
Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) päeva. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime.
-
Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg. Üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
-
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.
-
Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus.
-
Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.