Timeline: Ajajoon 2

Jan 22, 1905

1905. aasta revolutsioon

Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril 1905 Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust.

Jun 28, 1914

Franz Ferdinandi mõrv

Austria-Ungari ja Serbia konflikt ning hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos kujunesid ajendiks, mille tõttu Saksamaa ja Austria-Ungari alustasid sõda koloniaalvalduste ümberjagamise pärast.

Period: Jun 28, 1914 to Nov 11, 1918

Esimene Maailmasõda

Aug 2, 1914

Saksamaa ründab Luksemburgi

Saksamaa siseneb Luksemburgi ja jätkab ründamist Prantsusmaale.

Sep 5, 1914

Marne'i lahing

Prantslased suudavad peatada sakslaste edasi liikumise ning hakkab kaevikusõda.

Apr 22, 1915

Ypres'i lahing

Sakslased kasutavad esimest korda sõjas keemiarelvi (kloorgaasi), sakslaste suurest edust hoolimata lõppeb lahing patiseisuga.

Feb 21, 1916

Verduni lahing

Saksamaa ja Prantsusmaa vahel olev üks pikemaid ja verisemaid lahinguid, mis nõudis tohutult ohvreid. Kutsuti "hakklihamasinaks".

Jul 1, 1916

Somme'i lahing

Suurbritannia ja Prantsusmaa suur pealetung, mis tõi kaasa suured kaotused mõlemal poolel. Kasutati esimest korda tanke.

Mar 8, 1917

Venemaa Veebruarirevolutsioon

Tsaar Nikolai II kukutamine, mis viis Venemaa ajutise valitsuseni.

Apr 4, 1917

USA astumine sõtta

Lisatoetus antaadile ning pöördepunkt sõjas

Oct 23, 1917

Enamlased haaravad võimu Tallinnas

,et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks.

Oct 25, 1917

Venemaa Oktoobrirevolutsioon (1917)

Bolševikud haaravad võimu, kuna ajutine valitsus on nõrk ning ei saa hakkama, siis kasutavad bolševikud eesotsas Leniniga, lubades rahu, leiba ja maad, see viib Venemaa sõjast lahkumiseni. Kommunistide riigipööre, hiljem 1922 tekib NSVL.

Nov 1, 1917

Tartu meeleavaldus enamlaste otsuse vastu laili saata Maapäev.

Period: Nov 7, 1917 to Oct 25, 1923

Venemaa kodusõda

Venemaa kodusõda (1917–1923) oli konflikt bolševike (Punased) ja nende vastaste (Valged) vahel, mis puhkes pärast Oktoobrirevolutsiooni ja Venemaa ajutise valitsuse kukutamist. Sõda lõppes bolševike võiduga, mille tulemuseks oli Nõukogude Liidu loomine ja kommunistliku režiimi kindlustamine Venemaal.

Nov 15, 1917

Maapäev

Maanõukogu otsustas, et Eesti tulevase korra määrab Eesti Asutav Kogu.

Feb 19, 1918

Eestimaa Päästekomitee moodustamine

Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Feb 23, 1918

Manifesti ettelugemine Pärnus Endla teatris

Feb 24, 1918

„Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”

Eesti iseseisvuse manifest akt, mille 19. II 1918 andis Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu vanematekogu nimel välja Eestimaa Päästmise Komitee. Manifestiga kuulutati Eesti iseseisvaks riigiks. Loeti ette Estonia teatris etenduse vaheajal.

Mar 3, 1918

Brest-Litovski rahuleping

Rahuleping Venemaa ja kolmikliidu vahel, kus siis Venemaa loobub sõjategevusest.

Mar 21, 1918

Saksa kevadpealetung

Viimane suur pealetung läänerindel, mis ebaõnnestus.

Aug 8, 1918

Liitlasvägede sada päeva pealetung

Lõplik pealetung, mis viis sakslaste kapituleerumiseni.

Oct 20, 1918

Sakslased tungivad Eestisse

Nov 11, 1918

Esimese maailmasõja lõpp

Saksamaa kapituleerub ja allkirjastab relvarahu.

Nov 28, 1918

Vabadussõja algus

Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Linn vallutati ning seda kaitsnud alavarustatud ja märkimisväärses arvulises vähemuses Eesti Rahvaväe üksused löödi tagasi

Nov 29, 1918

Saksa vägede lahkumine ja Eesti Töörahva Kommuuni loomine

oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik".

1919

Asutav kogu

Eestis ajutise valitsuse loomine.

Jan 18, 1919

Narva lahing

Narva lahing oli lahing 18.–19. jaanuaril 1919 Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vahel Eesti Vabadussõjas. Lahingu käigus vabastati Narva punavägedest.

Jun 5, 1919

Landeswehri sõda

oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega.

Jun 19, 1919

Võnnu lahing

toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

Jun 28, 1919

Versailles' rahuleping

Sõlmis I maailmasõja lõpu ja määras sõjajärgsed tingimused, sealhulgas reparatsioonid ja territooriumikaotused Saksamaale.

Feb 2, 1920

Tartu rahu

Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Jun 15, 1920

Eesti I põhiseaduse vastuvõtt

Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal.

Sep 1, 1921

Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks

Jan 1, 1922

USA tunnustab Eestit

See president oli Herbert Hoover

Jan 1, 1923

Eesti-Läti kaitseliidu leping

Dec 1, 1924

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss

oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924.

Oct 24, 1929

Suur depressioon

oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.

Oct 14, 1933