-
Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa laevastikule Port Arthuris. Sõja võitis Jaapan.
-
Peterburis toimunud streik Venemaa ja Jaapani sõja tõttu. Revolutsioon äratas Eestis poliitilise aktiivsuse.
-
Sõda, mis algas Serbia ja Austria-Ungari konfliktist ning millest kujunes välja suurriikide vaheline sõjapidamine. Esimeses maailmasõjas hukkus umbes 40 miljonit tsiviilisikut ja sõdurit.
-
Suur lahing Saksa ja Anglo-Prantsuse vägede vahel, mis lõppes Saksa armee lüüasaamisega. See kaotas Saksa armee strateegilise ründekava, mis oli suunatud kiirele läänerinde võidule ja Prantsusmaa sõjast väljaastumisele.
-
Lahing, kus sakslased lasid keelust hoolimata mürkgaasi.
-
Itaalia liitub Antantiga purustades sellega Kolmikliidu.
-
Briti ja Anzaci väed võitlesid Osmanite impeeriumi vastu Türgi Gallipoli poolsaarel. Kuigi see oli liitlaste jaoks ebaõnnestunud, sai see oluliseks sümboliks ohverduse ja kangelasmaailma jaoks.
-
Üks verisemaid lahinguid, mis toimus Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Mõlemalt poolt hukkus umbes miljon inimest.
-
Esimene lahing, kus kasutati lahingus tanke brittide poolt.
-
Eestis toimunud rahutused ja streigid keisrivõimu vastu. Märtsirevolutsioon sai alguse Venemaal toimunud Veebruarirevolutsioonist.
-
Esimese eestlasena valiti Vene Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinnas Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska.
-
Eestlased korraldasid Petrogradis meeleavalduse nõudes Eestile autonoomsust.
-
- juulil jõustus Eesti ajutise omavalitsuse seadus, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia.
-
- juulil tuli esimest korda kokku Eesti Maapäev, mille juhiks sai Konstantin Päts. See oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest.
-
Bolševikud korraldasid Petrogradis riigipöörde, mille käigus nad hõivasid riigiasutused ja Talvepalee ning kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse.
-
Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Tänu Päästekomiteele kuulutati Eesti Vabariik välja 24. veebruaril 1918.
-
- veebruaril edastas Saksa idarinde väejuhatus Nõukogude Venemaale teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist Ukrainast, Soomest, Lätist ja Eestist. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks ja 72 tundi rahulepingu sõlmimiseks.
-
Tallinnas avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".
-
Nõukogude Venemaa astub sõjast Saksamaaga välja ning kaotab selle käigus 25% populatsioonist ja tööstusest ning 30% maast.
-
Narva vallutamisega algab Eesti vabadussõda.
-
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline sõda, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920.
-
Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik".
-
Soomusrongid ja Kuperjanovi partisandid ajasid üllatusrünnakuga enamlased Tartust välja.
-
-
Lahing, mille käigus saavutavad eestlased läti punaste kütivägede vastu võidu ning saavad enda kätte Valga. Lahingus hukkub Kuperjanov.
-
Punased ründasid Eestit 19 200 mehega, kuid Rahvavägi surus pikalt Punaarmee rünnakud tagasi.
-
Nõrgad Punaarmee üksused ei suutnud põhjakorpust tagasi lüüa ning Eesti laevastiku abiga langes kogu rinne kokku.
-
Eestlased panid Landeswehri taganema.
-
Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostasid rahulepingu, mis lõpetas sõja ning määras Saksamaale rängad repressioonid.
-
Selle seaduse põhiselt riigistati mõisnike talud ning anti Vabadussõjas sõdinud meestele.
-
Kui Punaarmee ei suutnud Narvat endale vallutada, sõlmisid nad 3. jaanuarail eestlastega vaherahu.
-
Eesti vabadussõja ametlik lõpp, mis kinnitati Tartu rahu lepinguga Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
-
Saksamaa majandus oli pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Versailles' rahulepingut nõrgenenud ning suur sõjavõlg koos reparatsioonidega viis tohutu raha trükkimise ja lõpuks hüperinflatsioonini. Selle tulemusena kaotas Saksa mark kiiresti oma väärtuse, mis destabiliseeris riigi majandust ja ühiskonda.
-
See oli oluline samm, mis tõi Eesti Vabariigi maailmapoliitikasse ja võimaldas osaleda rahvusvahelises koostöös.
-
See sündmus pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele Eesti ja USA vahel.
-
Tartu Ülikool taasavati eestikeelse ülikoolina.
-
- detsembril 1922 kuulutati ametlikult välja Nõukogude Liit. Alguses koosnes see neljast liiduvabariigist: Vene NFSV (Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik), Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV (mis koosnes Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Gruusiast).
-
Peale Vladimir Lenini surma algas võimuvõitlus võimu pärast Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis, mille lõpuks võitis Stalin.
-
-
NSVL ja Komintern organiseerisid mässu, kus nad ründasid raudteesõlmi, telegraafi- ja raadiojaamasid ja poiltseijaoskonda. Mäss suruti maha ning 97 kinnivõetut poodi üles.
-
Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
-
Allkirjastati Eesti-Läti kaitsekoostöö leping.
-
Ameerika Ühendriikides toimunud kuiva seaduse lõppemine, mis oli jõus olnud alates 1920. aastast.
-
Rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus, mis kehtestas presidendi ametikoha ja tugevdas täitevvõimu.
-
Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri juhtimisel tehtud riigipööre, mille tulemusena sai Eestist autoritaarne riik.
-
-
Väga halvasti planeeritud riigipööre, mis juba eos suruti maha.
-
Uue põhiseadusega luuakse juhitav demokraatia, mille eesotsas on president.
-
Toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse alusel.
-
Konstantin Päts valitakse presidendiks.