Klodovechi elu alustamine kuningaks.

  • Klodovech saab kuningaks
    481

    Klodovech saab kuningaks

    Pärast isa surma saab Klodovech sali-frankide kuningaks ja alustab Frangi riigi Ühendamist.
  • Soissoni lahing
    486

    Soissoni lahing

    Klodovech võidab Rooma asehalduri Syagriuse,millega lõpeb Rooma võim Gallias.
  • Klodovechi ristimine
    496

    Klodovechi ristimine

    Klodovech laseb end ristida katoliiklaseks (reimsis), tuues frangid kristlusse ja tugevdades sidet katoliku kirikuga.
  • 496

    Klodovech (Clovis I)

    Elas umbes 466-511; ristiti 496 ja ühendas frangid üheks kuningriigiks.
  • 496

    Reims

    Linn, kus Klodovech 496. Aastal ristiti; oluline kristluse ja kiriku keskus.
  • Vouillé lahing
    507

    Vouillé lahing

    Klodovech alistab visigoodid ja vallutab suure osa nende aladest (Aquitaine).
  • Frangi riigi jagunemine
    511

    Frangi riigi jagunemine

    Klodovechi surma järel jaotatakse riik tema poegade vahel, algab tavaline frangi tava jagada maa pärijate vahel.
  • Tertry lahing
    687

    Tertry lahing

    Pippin II (Pippin Keskmine) kindlustab Arnulfide/Pippininiidide võimu, valmistades ette Karolingide tõusu.
  • Poitiers' lahing
    732

    Poitiers' lahing

    Karl Martell peatab islami väed (Umaijaadid) Gallias, tugevdades frangi positsiooni Euroopas.
  • 732

    Karl Martell

    Elas umbes 688-741 saavutas tuntuse poitiers' lahingus 732.
  • 732

    Poitiers

    Lahingupaik (732), kus Karl Martell peatas islami väed.
  • Pippin Lühike saab kuningaks
    751

    Pippin Lühike saab kuningaks

    Karolingide dünastia asub ametlikult troonile, Merovingid kõrvaldatakse.
  • Karl Suur kroonitakse keisriks
    800

    Karl Suur kroonitakse keisriks

    Paavst Leo III paneb Roomas Karl Suurele pähe keisrikrooni, taastades Lääne-Rooma impeeriumi idee.
  • 800

    Karl Suur (Charlemagne)

    Elas 742-814; krooniti keisriks aastal 800, suri Aachenis.
  • 843

    Verdun

    Linn, kus 843. Aastal sõlmiti Verduni leping, jagades Frangi riigi kolmeks osaks.
  • Verduni leping
    843

    Verduni leping

    Pärast Karl Suure pojapoegade vahelist sõda jagatakse frangi riigi kolmeks: lääne-ida- ja kesk-frangi riigiks. See on hilisemate Prantsusmaa ja Saksamaa alge.