-
Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus paljulapselises peres. Pere polnud kuigi jõukam, et end ära elatada, tuli teha plaju rasket tööd ja seetõttu sai ta kodust kaasa suure töötahte, realistliku elutunnetuse ja samuti armastuse looduse vastu
-
-
Esimesed teadmised omandas 8- aastaselt
-
-
Seal kujunes välja tema realistlik maailmavaade ja huvi loodusteaduse vastu. Temast sai materialismi selge esindaja Seal õppimise ajal asus tegelema ka ajakirjandusega
-
Hansen läks peale gümnaasiumi lõpetamist Tallinna, kus asus tööle ajalehe Teataja toimetusse. Nelja aasta jooksul, kui ta kirjanik oli, suurenes tema huvi ühiskondlike probleemide vastu.
-
Ajakirjaniku kutsumus ei olnud tal kõige tugevam ja seepärast otsustas ta minna Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Samal ajal alustas ta tegevust kirjanikuna ja võttis enda kirjanikunime Tammsaare ning tema täisnimeks sai Anton Hansen Tammsaare. Kirjutas sel ajal vähe, peamiselt "Noor- Eesti" väljaannetesse. Osales peale õppimisele ka vasakpoolses Eesti Üliõpilaste Seltsi Ühenduses.
-
Pingelise tegevuse tagajärjel avastati tal tuberkuloos, mille ravimiseks läks ta Musta mere äärde ning tema õpinguid jäid katki.
-
Ta läks elama oma venna Jüri tallu, kus tegeles tõlkimise, kirjutamise ja ühiskondliku elu jälgimisega. Rahulik elu looduse keskel võimaldas kirjanikul ka tervist parandada: Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, Samalaastal tehti talle Tartus raske maooperatsioon, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks.
-
Sellel aastal kolis Tammsaare abiellumisega seoses lõplikult Tallinasse. Tema abikaasa nimi oli Käthe Weitmann ja 1921. sündis nende esime laps Riita. Hiljem poeg Eerik. See oli oluline pöördepunkt tema elus
-
Ilmub Tammsaare esimene romaan "Juudit" ja sellega paneb ta aluse oma kirjaniku elukutsele.
-
-
- aastal ilmus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" esimene köide. Selles leidis käsitlemist Eesti külaelu probleemistik, kuid eestkätt siiski inimkaraktérite psühholoogiline keerukus ja vastuolulisus.
-
See teos käsitleb Tammsaare eestlasest üliõpilase ja baltisaksa neiu armastuslugu. Romaan kaldus tugevalt kõrvale toona Vaikiva Ajastu tingimustes valitsenud ühiskondlikest normidest ning äratas elavat vastukaja juba teemavaliku poolest: baltisaksa tegelaskujusid, eriti positiivses võtmes, ei kohanud toonastes eesti romaanides just tihti. Tammsaarele tüüpiliselt oli teos ühiskonnakriitiline ja sai omal ajal süüdistusi ka eestlaste näitamises halvematena ja pessimistlikumalt kui nad tegelikult on
-
Sarnaselt mitmele teisele Tammsaare teosele, leiab ka teose "Põrgupõhja uus vanapagan" aset Eesti külaolustikus, kuigi sedakorda on tegemist tunduvalt allegoorilisema teosega: peategelaseks on vanapgan, kes Põrgust on tulnud maa peale, et proovida õndsaks saada.
-
Alates 1939. aastast oli Tammsaare tervis oluliselt halvenenud, ta elas üle maoataki. Siiski jätkas ta kirjanikutööd. 1940. aasta 1. märtsil suri Tammsaare kodus töölaua taga infarkti. Tagasihoidliku mehena oli ta ette näinud vaiksed matused Metsakalmistul, kus haridusminister Paul Kogerman pidas ainsa järelehüüde ja valitsus asetas ainsa pärja. Rahvas kandis leina oma südames.
