-
Austrias nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, mõlemal riigil oli taga palju liitlasi.
-
Esimese maailmasõja ametlik algus
-
See viib suured jõud sõtta, mis oleks olnud vaid Austria-Ungari ja Serbia vahel.
-
Suurbritannial oli leping, mille alusel ta pidi sekkuma, kui keegi peaks rikkuma Belgia neutraliteeti ning Saksamaa tungiski Belgiasse.
See tiris rohkem riike Esimesse maailmasõtta -
See kujundas maailmasõja idarinde
-
See lahing toimus idarindel ning Saksamaa purustas seal Venemaa armee. See on oluline kuna see kujundas maailmasõja idarinnet.
-
Saksa väed said lüüa Prantsusmaa ja Suurbritannia vägedelt. See mõjutas sõja edaspidist käiku läänerindel
-
Kasutati esimest korda mürkgaasi, see tegi olulist kahju Inglastele, kuid nad hoidsid rünnaku tagasi
-
Lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal.
15. septembril kasutasid inglased seal esimest korda tanke.
See oli kõige verisem Esimese maailmasõja lahing, sakslased said 10km rindest edasi. -
Venemaa kodusõda toimus punaste ehk bolševike ja valgete vahel. See oli oluline Eesti iseseisvuse püsimisele, kuna Venemaal oli vähem sõjalist võimekust hakata Eesti vastu Vabadussõjas.
-
Saksamaa oli kaotamas Antandi riikidele. Nad asusid strateegilisele kaitsele ja panid lootuse sellele allveesõjale.
-
Veebruarirevolutsiooniga destabiliseerub olukord Venemaal. Selle tagajärjel kujuneb Venemaal demokraatlik Ajutine Valitsus. See soodustab Eesti Vabariigi tekkimist.
-
See annab Eesti rahvale rohkem võimalust ühineda ning läbi selle hakkasid kujunema poliitilised institutsioonid.
-
Bolševikud saavad seeläbi võimu Venemaal ning esimest korda inimajaloos juhib riiki kommunistlik võim.
-
Sellega valmistuti kirjutama Eesti Vabariigi põhiseadust.
-
Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
Selle eesmärk oli koostada Eestimaale iseseisvusmanifest. -
Sellega on Eesti riik iseseisev, samal päeval nimetati ametisse Eesti Ajutine Valitsus. Edasi oli vaid vaja riiki kaitsta ja saada teistelt riikidelt tunnustust.
-
Selle sündmusega suruti Ajutine Valitsus alla.
-
Venemaa ja Saksamaa kirjutasid alla rahulepingule mis tähendas, et Nõukogude Venemaa lahkus sõjast.
Selle tõttu algas Venemaal kodusõda ning see võimaldas Eestimaal kuulutada välja iseseisvuse ja neutraalsuse. -
Saksamaal hakkas kehtima demokraatlik kord. See oli presidentaalne vabariik.
-
See oli rahuleping Antanti ja Saksamaa vahel, mis lõpetas tegevuse läänerindel ning Eestimaa sai jätkata tegevust
-
See näitab, kuidas Eestimaa asutajad hakkasid samal päeval kohe tööle kui Saksa okupatsioon lõppes.
-
Weimari Vabariik tunnustas ametlikult, et "Ülemat riigivõimu Eesti etnografilises piirkonnas käsitab Eesti ministeerium Ajutise Valitsuse kujul ja et kogu valitsemine selles piirkonnas läheb, niivõrd kui see juba sündinud ei ole, 21. novembrist saadik Eesti Valitsuse asutuste kätte."
-
Narva lahing näitas, et Eesti sõjaline võimekus on väike ning eestlased pidid samal päeval Narvast taanduma. Järgmisel päeval kuulutasid bolševikud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.
-
-
See aitab Eestimaal osutada vastupanu Venemaa vastu.
-
Selles lahingus tõrjuti Punaarmee kallaletung ning peale seda hakati teisi Eesti linnasid vabastama.
-
See viis suurema osa sõjategevusest edaspidi Venemaale ja Lätti.
-
27 riiki võtsid osa Pariisi rahukonverentsist.
Rahulepingu alusel kaotas Saksamaa kõik okupeeritud alad, kolooniad ja kaheksandiku piirialadest, seal kaotati sõjaväekohustus, armee maksimaalne suurus võis olla 100 tuhat meest.
Saksamaa pidi ka tunnustama Poola, Austria ja Tšehhoslovakkia iseseisvust. -
See oli operatsioon, kus taheti vallutada Petrograd ning taastada Venemaal valgete võim. See aga ei õnnestunud ning seeläbi said enamlased püsida võimul.
-
Selle seadusega võõrandati kõik Eesti mõisad ja maatükid. See oli oluline, kuna rahvas tahtis saada endale mingit maad ning see seadus võimaldas seda neile.
-
Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. See oli oluline, kuna läbi selle sai Eestimaa ka rahvusvahelise tunnustuse.
-
See on oluline, kuna põhiseaduse vastu võtmisega on Eestil olemas veel üks oluline element ametlikust riigist.
-
See oli oluline, kuna meie idanaaber sai läbi selle võimsamaks ja tulevikus see mõjutas Eesti julgeolekut.
-
Nõukogude Liit püüdis haarata Eestis võimu, aga see ebaõnnestus. See oli oluline, kuna selle sündmusega kadus toetus kommunistide vastu Eestis.
-
See oli ületootmisest tingitud majanduskriis, kus alguses ameeriklased kaotasid töökohti ja pankrotistusid. Hiljem levis see mujale maailmasse kaasaarvatud Eestisse.
-
See põhjustas Eestis poliitilist ebastabiilsust ning oli üks eeldusteks Pätsi riigipöördele.
-
Põhiseadust taheti muuta nii, et oleks olemas suure võimuga riigivanema ametikoht ning, et Eesti muutus presidentaalseks vabariigiks.
See oli oluline, kuna see võimaldas Pätsil seaduslikult tõusta võimule. -
Eesti oli nüüd ametlikult presidentaalne vabariik.
-
Nad arreteerisid koos sõjaväega vabadussõjalaste esindajaid.
Sellega algas Eestis vaikiv ajastu. -
See kestab kuni 1940. aastani. See on oluline kuna see annab rohkem põhjust Pätsile võimul püsimiseks.
-
Siseminister Kaarel Eenpalu teatas, et Riigikogul ei lubata enam tulevikus kokku tulla.
Samal ajal ka suleti vapside liidud. -
Rahvuskogu ülesandeks oli luua Eestis uus põhiseadus.
-
Uue põhiseaduse kohaselt sai riigikogu hakata jälle tegutsema ning see muutus kahekojaliseks.
-
Valimised toimusid uue põhiseaduse alusel. See on oluline kuna Riigikogu tuli tagasi.
-
Kõik asutused, millel oli õigus esitada Vabariigi Presidendi kandidaat esitasid Konstantin Pätsi. Järgmisel päeval sai ta seaduslikult Vabariigi Presidendiks.