-
Ferdinand oli Austria-Ungari kroonprints, tema atentaati loetakse I maailmasõja ajendiks
-
Austria-Ungari tungis Belgradi, kus linna suurtükivägedega pommitati.
-
Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, millest Venemaa keeldus.
-
Alfred von Shliffeni plaan rünnata Prantsusmaad läbi Belgia
-
-
-
Otsustav lahing Venemaa ja Saksamaa vahel, esimestel päevadel Ida-Preisimaal
-
Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. Prantsusmaa kaotas lahingus u 85 000 meest, Suurbritannia 1701 ja Saksamaa 67 700 meest.
-
Antandi Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel Osmanite vastu lõppes edutult. Türgi oli samuti Keskriikide poolel.
-
Peeti läänerindel Ypresi ümbruses Belgias Lääne-Flandrias. Saksamaa ja liitlasvägede ( belglased, prantslaased, britid) vahel. Esimene gaasirelv lahingus
-
Saksa allveelaev uputab laeva, millel oli ka palju tsiviilisikuid. Suur ohvrite arv šokeeris rahvusvahelist kogukonda ja tekitas suurt pahameelt Saksamaa vastu ka Ameerikas.
-
Lahing läänerindel. Hukkunuid rohkem kui 1,2 miljonit.
-
Saksa ja Briti laevastike vahel, kumbki pool ei saavutanud olulist edu. Aitas kaasa liitlasriikide strateegilisele ülekaalule merel.
-
Antant kasutas esimest korda sõjaväljal tanki. Hukkunuid 1,2 mln
-
Kevadel. 8. aprillil Petrogradis olnud eestlaste protestide tulemusena taotleti Vene valitsuselt autonoomsust, mis ka saadi. Liideti Liivimaa ja Eestimaa kubermangud üheks.
-
"Punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Valged kaotasid, kuna puudus ühtne poliitiline eesmärk.
-
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Venemaa juhtimise all ja Eesti Maapäeva, Eesti juhtimise all.
-
Hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus. Lõpuks võib pidada Eesti vabadussõja algust, kui sakslased hakkasid Narva lahingus taanduma Punaarmee eest.
-
Tulemusena oli kesier Nikolai II sunnitud troonist loobuma.
-
-
40 000 eestlast protesteerisid, et Venemaa nõustuks andma Eestile autonoomia. Meeleavaldusel näidati ka sinimustvalget lippu.
-
Demokraatlik esimene üle-eestiline omavalitsusorgan eesotsas Konstantin Päts.
-
Riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse ja haarasid võimu.
-
Toimus Esimeses maailmasõjas 1917. aastal Briti ja Saksa vägede vahel Cambrai linna lähistel Prantsusmaal. Lahing käigus viidi läbi esimene laiaulatuslik tankirünnak
-
Keskriikide ja Lenini Venemaa rahuläbirääkimiste peamiseks teemaks oli Venemaa sõjast lahkumine. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.
-
Peamine eesmärk põhiseaduse kirjutamine ja Eesti tulevase ühiskonnakorra kava väljatöötamine,
-
Algas Pärnus (23.vebr), kui Endla teatri rõdult loeti rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifest” ja järgmisel päeval hakkas Tallinnas tööle ka Ajutine Valitsus.
-
Lahing, mis otsustas Saksamaa kaotuse I maailmasõjas.
-
-
kell 11.11 kuupäeval 11.11.1918
-
Sellega algas vabadussõda. Lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu (Eesti) VS Nõukogude Venemaa Punaarmee vahel. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna.
-
-
Saksa Riik aastatel 1919–1933. Versailles' rahulepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas hüperinflatsioon.
-
Esimene organisatsioon ülemaailmse rahu tagamiseks. Ei olnud eriti edukas.
-
Tulemus : Landeswehri vägede pealetungi tõkestamine ja Läti iseseisvuse saavutamise soodustamine
-
Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Eesti võit. Võidupüha origin
-
5 aastat peale Ferdinandi tapmist. Lepinguga lõpetati 11. novembril 1918 sõlmitud Compiègne'i vaherahuga alanud rahuprotsess.
-
Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad.
-
Eestikeelne see kord
-
- detsembril 1919 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa vaherahu, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Pärast Tartu rahu sõlmimist tunnustas suvel 1920 de iure järgmise riigina Eesti Vabariiki Soome. Nii Eesti kui ka naaberriikide Läti ja Leedu üleüldine de iure tunnustamine algas jaanuaris 1921, kui seda tegid kõigepealt endised liitlased – Entente’i riigid. Balti riigid vahetasid omavahelise de iure tunnustamise noodid 1921. aasta kevadel. Aastatel 1921–1922 järgnesid paljud teised riigid, juulis 1922 ka USA.
-
Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt ja jõustus 21. detsembril 1920. Põhiseadus lõi parlamentaarse riigikorra, kus seadusandlik võim kuulus Riigikogule ja täidesaatev võim riigivanemale ning valitsusele.
-
Eesti sai rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina, kui Antandi riigid tunnustasid de jure Eesti Vabariiki. See oli oluline samm Eesti positsiooni kindlustamisel rahvusvahelises kogukonnas.
-
-
Nõukogude Liidu ja Eestimaa Kommunistlik Partei ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis.
-
Ülemaailmne majanduskriis, algas peale USA 24.okt börsikrahhi, lõppes teise maailmasõja eel. "Must neljapäev"
-
Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid Balti Liidu lepingu, millega loodi poliitiline ja majanduslik liit kolme Balti riigi vahel. See oli katse tugevdada piirkondlikku koostööd ja julgeolekut.
-
Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt korraldatud veretu sõjaväeline riigipööre. Eesti autoritaarse riigikorra algus.
-
Eesti autoritaarses režiimis
-
K. Päts oli peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Päts vahistati 30. juulil 1940 oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu.
-
1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu liita Eesti NSV Liiduga. Sellega oli suveräänne Eesti Vabariik de facto likvideeritud.
-
:)