-
Garlieb Merkeli teose "Die Letten" ilmumine.
-
1813-1832 toimetas Rosenplänter esimest teadusliku sariväljaannet "Beiträge zur Genauern Kenntiss der Ehtnischen Sprache" (" Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks"). Sellel oli tähtis roll estofiilide koondamisel.
-
1816 aastal avaldas O. W. Masing raamatu "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" ("Eestikeelsed originaallehed sakslastele")
-
Ilmus 1820 aastal, mis rääkis ebausu, rumaluse ja vagatsemise võitlemise vastu. 150-200 eksemplari
-
Kadus pärisorjus ja teotöö. Paranesid haridustase ja kirjastus. Vennastekogudused aitasid kaasa Eesti arenemisele. Ehitati palvemaju, lõpetati mõisate varastamine ja ei allutud vanadele pattudele.
-
Põhimõte oli edendada teadmisi Eesti rahva minevikust ja olevikust.
-
F. R Kreutzwald (1803-1882) oli Tartu Ülikool arstiteaduskonna lõpetanud Võru arst, jätkas Faehlmanni tööd ja oli uue kirjaviisi toetaja. 1848. aastal avaldas ta kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", see oli esimene eestikeelne teaduslik ajakiri.
-
Kreutzwald viis lõpule Faehlmanni rahvuseepose, mis oli tema elutöö. Alguses ei olnud see eriti tuntud ning jäi see suhteliselt tundmatuks.
-
Esimene laulupidu ja sellele järgnenud laulupeod said rahvusliku liikumise sümboliks.
-
Sajandi lõpetuseks Aleksander III valitsusajal (1881–1894) püüti Balti kubermangudes vähendada saksa ja eesti kultuurilist mõju. Eesti koolides hakati õpetama vene keeles ning kohalike omavalitsuste õigusi kärbiti. Vene õigeusu kiriku mõju suurendati.