-
Mõrvati Franz Ferdinand. Mõrva pani toime Jugoslaavia natsionalist Gavrilo Princip. Selle tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi. Sellega algas ka euroopas diplomaatiline kriis. -
Serbia lükkas ultimaatiumi tagasi ja 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Sel päeval algas ka I maailmasõda.
-
-
Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. -
Prantsusmaa kuulutas välja Venemaa toetuseks üldmobilisatsiooni, mistõttu astus Saksamaa nende vastu sõtta. -
-
-
Tannenbergi lahing (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal oli otsustav kokkupõrge, kus Saksamaa hävitas peaaegu täielikult Vene 2. armee. Lahing lõppes Vene armee ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. -
-
Seda tehti, sest eelmine nimi oli liiga saksapärane. -
Saksamaa ründas Prantsusmaad põhjast, läbides neutraalse Belgia ja Luksemburgi, järgides Schlieffeni plaani. Belgia neutraliteedi rikkumine tõi kaasa Suurbritannia sõjakuulutuse Saksamaale 4. augustil 1914. Suurbritannia oli andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii 1839. aasta Londoni lepinguga. -
-
Esmakordne keemiarelva laialdane kasutamine sõjas. -
-
Sakslased lasevad Suurbritannia laeva ''Lusitania'' põhja. Sündmus on tähtis, sest see laev kandis tsiviilisikuid. Seal hulgas oli ka üle 100 USA kodaniku. -
Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. -
-
1916, Briti ja Saksa vägede vahel Prantsusmaal, samuti üks verisemaid lahinguid, Briti ja Prantsuse väed üritasid läbi tungida Saksa kaitseliinist, aga see ei õnnestunud -
Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.
-
Omariiklust pooldavad erakonnad said vahetulemuste järgi otsustades peaaegu 2/3 häältest, kuna enamlastele antud häälte arv vähenes veelgi.
-
Vene monarh kukutati troonilt. -
Saksa välisministeeriumi saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama. -
Oma nõudmiste tugevdamiseks korraldasid eestlased 8. aprillil Petrogradis u 40 000 osalejaga jõulise meeleavalduse, kus oli kasutusel ka sini-must-valge lipp. -
Venemaa Ajutine valitsus kinnitas Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse.
-
Tuli kokku demokraatlikult valitud Ajutine Maanõukogu (ka Eesti Maapäev). Selle etteotsa sai Konstantin Päts. -
-
Oktoobrirevolutsioon, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, toimus Petrogradis 6.–8. novembril 1917, mil bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. -
Eesti linnades kuulutati välja sõjaseisukord
-
- veebruaril 1918 otsustas Ajutise Maanõukogu Vanematekogu kasutada ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed polnud veel kogu maad hõivanud ja kuulutada Eesti iseseisvaks.
-
Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult -
- veebruaril võttis Nõukogude Venemaa Saksa ultimaatumi tingimused vastu, olles sunnitud Balti kubermangud sakslastele üle andma ja oma väeüksused tagasi tõmbama.
-
Venemaa Nõukogude Vabariik sõlmis Saksamaaga Brest-Litovski rahulepingu, olles sunnitud sellega loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola alad Saksamaale.
-
Saksamaa ja liitlased sõlmisid relvarahu, mis põhines Wilsoni Neljateistkümnel Punktil -
Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. -
Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu.
-
Vene vägi vallutas Narva -
-
Fašistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento
-
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See on saanud nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. -
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing
-
-
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
-
Rahuleping, mis lõpetas Esimese maailmasõja ametlikult, määrates Saksamaale karmid reparatsioonid ja territooriumikaotused. -
-
-
Tartus kirjutati alla rahulepingule. Sellega lõppes ka Eesti iseseisvussõda -
-
-
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. -
-
- aasta riigipöördeks nimetatakse sama aasta aprilli kuusse plaanitud riigivanema valimistel kandideerinud Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti.
-
-
-
-
-
-
-
-
