Geokronoloogiline skaala Triinu R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6-4mld aastat tagasi. Sellest perioodist kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Maa teke

4600 BCE

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladustustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sellest ajavahemikust pärinevad ka vanimad tõendid mikroobse elu olemasolu kohta.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Esimesed üherakulised organismid

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2500-542mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusega suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli suurelt jääga kaetud. Tekkis uus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid

2100 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna.

Kambriumi ajastu

542 BCE

Kestus: 542-485mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, kaitseks röövloomadele.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsiumi ajastu

485 BCE

Kestus: 485-443mld aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Siluri ajastu

443 BCE

Kestus: 443-419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Tekkisid ka esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devoni ajastu

419 BCE

Kestus: 419-359mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjateks rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karboni ajastu

359 BCE

Kestus: 359-299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel, kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid esimesed roomajad ning mõndadel putukatel tekkis lennuvõime.

Permi ajastu

299 BCE

Kestus: 299-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kellele sobis selline kliima. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maal asustanud liikidest.

Triiase ajastu

252 BCE

Kestus: 252-201mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik üsna liigivaene ning elustiku taastumine võttis aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning järjekordse väljasuremise tulemusena andis see neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura ajastu

201 BCE

Kestus: 201-145mln aastat tagasi. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suurem osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Morganucodon - üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul

Esimesed linnud

150 BCE

Kriidi ajastu

145 BCE

Kestus: 145-66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, rudistididega. Maismaad vallutasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise tagajärjena hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeeni ajastu

66 BCE

Kestus: 66-23mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade ellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse poole oli kliima soe ja niiske kuid siis hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid, asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

54 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeeni ajastu

23 BCE

Kestus: 23-2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

6 BCE

Kvaternaari ajastu

2 BCE

Kestus: 2,5-1mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad ja linnuliigid (mammutid, karvased ninasarvikud, dinosaurused, dodo, moa). Väljasuremist põhjendatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Mammutite väljasuremine

2 BCE