"История здания Юхкентали". Лента времени - хронология событий.

  • Apr 1, 1413

    13. sajandil

  • Apr 1, 1536

    1536 - 1699.

    Kirjalikes allikates mainitakse seda esimest korda 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates nimetati seda piirkonda Bleeksberg ja hiljem Bleichberg.
  • 1655.

  • 1675

    Paberiveski taastas 1675. aastal Johannes Wiedenbauer.
  • 1710.

    Pärast Eestimaa liitmist Venemaaga (pärast 1710. aastat) rajati sinna 1716. aastal vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad.
  • 1715

    Heino Gustavsoni andmeil rajati 1715. aastal Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale
  • 1716.

  • 1721.

    Kaasani Jumalaema Sündimise kirik ehitati Vene sõjaväelastele erinevatel andmetel kas 1721. või 1749. aastal.
  • 1727.

    Peagi toodi veskisse sisseseade Peterburist. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski.
  • 1727.

  • 1730

    Mereväehospidal. 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna keskhaigla (Ravi 18) asukohta.
  • 1731.

    Põhjasõja ajal hävinud Jauch’i paberveski hoonete kohale lasi raad 1731. aastal ehitada uuesti katelsepaveski.
  • 1772.

  • 1772.

    Pärast Tsaari-Venemaa valitseva senati 1772. aasta ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 300 sülla (640 meetri) kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu.
  • 1786.

    Hospidali tänava nimi võeti kasutusele Üldise Hoolekande Kolleegiumi (Приказ Общественного Призрения) korraldusel 1786. aastal rajatud nn.
  • 1824

    Heeringa tänaval puudus 19. sajandi algul nimi ja majade määramisel kasutati ajutisi nimetusi, näiteks „liival kitsal tänaval“ jne.
  • 1828-1886.

  • 1830.

    Rootsi ajast kuni 1830. aastateni oli tihedama hoonestusega linnakehandi piiriks Liivalaia tänav
    1856. aasta kaardi väljavõttelt on näha, et see oli jõudnud Gildi tänavani
  • 1851.

    Liivalaia tänava nurgal asunud 1851. aastal ehitatud Suurgildi kasarmu järgi (lammutatud 1934). 1907. aastal nimetati tänavat saksa keeles Gildenstrasse,a vene keeles Гильдейская улица ja eesti keeles Gilde tänavaks. 1950. aastal nimetati see tänav ümber Kolhoosi tänavaks.
  • 1854.

    Tallinnas asunud Pühtitsa abikloostri nunnad jt. 1854.-1856 rajati Aleksander Nevski kalmistule arhitekt August Gableri projekti järgi kirik, mis kandis Aleksander Nevski kalmistu kiriku nime.
  • 1865.

  • 1866

    Veski oli nahaparkalite kasutuses 1866. aastani ning hiljem kohandati ta villakraasimise töökojaks.
  • 1870.

    1870.-1880. aastatel ümbritseti kalmistu paekivimüüriga. Samal ajal ehitati väravad, valvurimajake ja kabel. 19. sajandi lõpus rajati kalmistule matusekabel.
  • 1882.

    Drevingi tänavat mainiti 1882. aastal ning selle tänava nimi tulenes töölisest väikemajaomaniku Johann Drewingi perekonnanime järgi, Drewingstrasse, Древингская улица.
  • 1889

    1889-1895 rajati kiriku juurde kahekorruseline kivist kogudusemaja. Kirik hävis 1944. aastal märtsipommitamise ajal. 2000. aastal pühitseti kiriku asukohale valgest dolomiidist rist mälestustahvliga.
  • 1906-1917 asus seal parketitöökoda.

    Aastatel 1906-1917 asus seal parketitöökoda.
  • 1910

    Kalmistu rajati 18. sajandi lõpus ja selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres vanasse aknaorva müüritud hauakivi.
  • 1939

  • 1948

    1948 juulis nimetati tänav ümber Turu tänavaks.
  • 1955.

  • 1970.

  • 1990.-1991

    1990.-1991. aastal tehti sellest loode pool, endise parkla kohal päästekaevamisi.
  • 2013. aastal