Bioloogia

Timeline created by janarikarl
  • -240 BCE

    Homo habilis

    Homo habilis
    osavinimene elas umbes 2,4 - 1,5 miljonit aastat tagasi. Peetakse Homo perekonna esimeseks liikmeks.
    Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas, lahknedes perekonnast Ausralopithecus.
    Väikesed purihambad ja suur peaaju. Valmistas kivist ja luust tööriistu.
  • -180 BCE

    Homo erectus

    Homo erectus
    Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiin ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud. Liigi algkodu on Aafrika, kust liik levis Kaukaasiasse, Aasiasse ja võib-olla ka Euroopasse.
    Homo erectus võttis esimesena kasutusele pihukirve.
    Homo erectus oli ilmselt esimene inimlane, kes elas küttide-korilaste ühiskonnas
    Homo erectus kasutas tuld juba miljon aastat tagasi.
    Homo erectuse kolju oli pikk, madala ja lameda otsmikuga.
    Homo erectus oli keskmiselt 1,79 meetrit pikk
  • -150 BCE

    Homo neanderthalensis

    Homo neanderthalensis
    Neandertallane on inimese alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
    Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
    Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.
    Neandertallased valdasid ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
    Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik.
  • -50 BCE

    Esimene inimese eelkäija

    Umbes 500 000 aastat tagasi ilmus inimese eelkäija.
  • -30 BCE

    Homo Sapiens

    Homo Sapiens
    Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens.
    Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.
  • Period:
    -360 BCE
    to
    -190 BCE

    Australopiteekus

    Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond.
    Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2–1,4 m pikk. Neil esines suguline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena.
  • Period:
    -250 BCE
    to

    Kvaternaar

    Kvaternaar on viimane kolmest uusaegkonna perioodist geokronoloogilises skaalas. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.