Rahvuslik liikumine

Timeline created by rellu in History
Timeline Text view
Event Date: Event Title: Event Description:
04/15/1840 F.R.Kreutzwald teos "Winakatk" Kreutzwaldi paljudes lugudes on õpetlikkust ja kasvatuslikkust. See teos on saksa keelest mugandatud jutt rohke joomise hukatuslikkusest. Selle kirjutas Kreutzwald ÕESi tellimisel, et ohjeldada eestlaste seas levinud purjutamist.
04/15/1848 F.R.Kreutzwaldi teos "Reinowadder Rebbane" See raamat esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J. W. Goethe ja A. H. Hoffmani vastavad teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase.
04/15/1849 F.R.Kreutzwaldi teos"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees on" Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh(1848-1849). See väljaanna oli suunatud jõukamale ja ärksamale lugejale, kes ei pääsenud keeleoskamatuse tõttu korraliku hariduse juurde, kuid tahtis teada, kuidas elatakse kaugemal maailmas.
04/15/1857 F.R.Kreutzwaldi teos"Kilplased" Kilplased on õpetlik rahvaraamat, mille täielik pealkiri oli Kreutzwaldil " Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmakuulmata ja tänani veel üleskirjutamata jutud ja teud. Kalkuni keelest maakeelde tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümber solgitud". Selle teose mugandas ta samuti saksa keelest. Kilplane hakkaski eestlastele tähendama rumalat, kes enne teeb ja siis mõtleb.
05/04/1857 Perno Postimees Johann Voldemar Jannsen toimetas Pärnus nädalalehte "Perno Postimees" See oli esimene tõeliselt laia levikuga eestikeelne ajaleht. Ta toimetas seda 1863 aastani.
04/08/1860 Algatati eestikeelse keskkooli asutamise mõte Vikjandimaa talumehed algatasid eestikeelse keskkooli asutamise mõtte, sest kesk- ja kõrgharidust oli Eestis 19.sajandil võimalik omandada vaid vene ja saksa keeles.
04/08/1862 Aleksandrikool Esimene eestikeelne kool. Nimi anti 19.sajandi teisel kümmnendil Eestis pärisorjuse kaotanud keiser Aleksander I järgi. kogu tööd juhtis Aleksandrikooli Peakomitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua.
04/28/1862 Kalevipoeg- eellugu Tervikteosena on "Kalevipoeg" kombinatsioon kahest loost, millest esimene pärineb estofiilidelt ja teine Kreutzwaldilt. Kalevipoeg koosneb eelloost, põhiloost ja lõpplahendusest. Teose juhatavad sisse isa Kalevi saabumine maale ja tema kosjaskäigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana Kalevi surm.
04/28/1862 Kalevipoeg- arendus Eepose arenduseks on Kalevipoja elu lugu. See algab tema teekonnast Soome, ema vabastama. Teel ühel saarel puhates kohtab ta Saarepiigat. Midagi paha kavatsemata solvab ta tütarlast, kes end seejärel uputab. Kalevipoeg on teinud oma esimese saatusliku vea. Soomes otsib ta üles kuulsa Soome sepa, et endale mõõk tellida. Pidutsetakse ja Kalevipoeg tapab temaga kaklema hakanud sepa poja. Sepp neab mõõga, et see oma kandja kunagi hukkaks.
04/28/1862 Kalevipoeg- eepose lõpp Eepose lõpp tuletab meelde rahvusvahelist müüti kangelase kunagisest tagasipöördumisest. Põrguväravas olev Kalevipoeg sarnaneb Prometheusega, kelle Zeus kalju külge aheldas. Taara taevalised otsustavad panna Kalevipoja põrgu vahipoisiks. Tema vaim pannakse kehasse tagasi ja Kalevipoeg ärkab ellu, aga maha raiutud jalgu ei saa tagasi panna.
05/04/1864 Eesti Postimees Johann Voldemar Jannsen toimetas Tartus ajalehte " Eesti Postimees". Ta toimetas seda 1880 aastani.
04/28/1866 Eestirahva Ennemuistsed jutud Kreutzwaldi teos. Talle on etteheidetud, et see teos pole rahvaehtne, kuid nii oli tollel ajal üldiselt kombeks ja Kreutzwald järgis ajastu traditsiooni. See teos on kirjutatud rahvale, keda ta tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku proosat ja õpetada austama oma esivanemate pärandust.
04/29/1866 "Vainulilled"- Lydia Koidula Sellest teosest on pärit näiteks luuletused "Kodu", "Sügismõtted" ja " Kaugelt koju tulles". See teos sisaldab peamiselt saksa keelest mugandatud ja tõlgitud luuletusi Jumalast, loodusest ja kodust.
04/29/1867 "Emajõe ööbik I" Lydia Koidula See teos pani aluse Koidula tuntusele. Teos ilmus aasta hiljem, kui oli juba trükitud raamatu kaas. Selle viivituse põhjustas koidula soov avaldada mõni luuletus uues kirjaviisis. Kuna tema isa oli vana kirjaviisi poolt, aga Kreutzwald võitles uue vastu, siis läks Koidula kompromissile ja kasutas mõlemat kirjaviisi oma teoses. Koidula koostes hiljem ka "Emajõe ööbiku" II osa, aga see jäi ilmumata.
04/08/1868 Carl Robert Jakobson pidas I isamaakõne. Pidas kõne "Vanemuise" seltsis. Selles kõnes maalis ta idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist.
04/08/1869 I üldlaulupidu Tartus Rahvusliku liikumise ettevõtmine, mis kinnistasid eestlaste rahvuslikku enesetunnet. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud "Vanemuise" selts.
04/14/1870 Rahvuslik liikumine lõhenes Rahvuslik liiikumine lõhenes 1870. aastal radikaalseks ja mõõdukaks. Lõhenemist põhjustas, sest mõõdukad(eesotsas Jakob Hurt) toetusid sakslastele. Radikaalid aga (eesotsas Carl Robert Jakobsoniga) toetusid venelastele.
04/29/1870 Koidula teater Tänu Lydia Koidula algatusele sündis eesti rahvusteater. Eesti vaatajatele suunatud teatrietendused said alguse 1870. aastal, kui "Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti ette naljamäng "Saaremaa onupoeg". Koidula tegi kõike: kohandas teksti, kirjutas etenduse elavdamiseks paar laulu, aitas näidendit lavale seada. Ta tegi kõike peale näitlemise. Koidula esimene näidend oli 1871. aastal esietendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Peale "Säärase mulgi" ettekannet trupi tegevus katkes.
05/04/1872 Eesti Kirjameeste Selts Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti keele korraldus, uue kirjaviisi propageerimine, rahvaluule kogumine, eestikeelsete raamatute kirjastamine ja oma aastaraamatu väljaandmine. See tegutses 1893 aastani.
04/15/1873 F.R.Kreutzwaldi teos "Mihkel Põllupapp" Kalendrilisas järjejutuna ilmus "Mihkel Põllupapp"(1865-1873) Jutt kulgeb tegelaste elujuhtumite kaudu, süžeed hoiab koos kahe tegelase teineteiseleidmine ja nende paariminekuga lugu ka lõpeb. Nii palju aeglasem oli tol ajal elukulg, et järjejutt võis ilmuda kalendris, aastaste vahedega. Seda teost on käsitletud kui esimest eesti romaani.
Images_tiny 04/15/1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 kadrinas ja suri 1882. Kreutzwald alustas rahvapärimuse uurimist folkloristi ja etnoloogiana. Kreutzwald sai oma rahvateaduslikke töid avaldada ja väljaspool Eestit levitada akadeemikutest sõprade kaudu. Eluajal oli ta Soomes, venemaal ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat.
Carl_robert_jakobson_tiny 05/04/1882 Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841 aastal Tartus.Ta asutas oma ideede levitamiseks ajalehe "Sakala". Oma ilmumisajal oli see "Eesti Postimehe" kõrval teine laialdaselt levinud eesti ajaleht. Ta kirjutas ka õpikuid eesti koolidele, tema "Kooli Lugemise raamatul"(1867) oli õpetuse raseme suhtes lausa murranguline tähendus. Selle raamatu kaudu jõudsid eestlaste teadvusesse meie esimesed kirjanikud, eriti Lydia Koidula. Peale õpikute andis laulukooride tarveks ka noodikugusid välja.
Koidula_tiny 04/29/1886 Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 1843 Vana-Vändras ja suri 1886 Kroonlinnas. ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Peale kooli lõpetamist abistas ta oma isa "Perno Postimehes". Ta on kirjutanud kokku umbes 300 luuletust. Tema põrm toodi 1946. aastal Kroonlinnast Tallinna ja see maeti metsakalmistule.
Jannsen_liisisokman3_tiny 04/29/1890 Johann Voldemar Jannsen Ta sündis aastal 1819 ja suri aastal 1890. Ta oli järjepideva eestikeelse kirjanduse rajaja. Ta toimetas Pärnus Perno Postimeest ja Tartus Eesti Postimeest. Jannsen kirjutas ka laulude tekste, nende seas Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. Tema vanim tütar Lydia Koidula abistas teda "Perno Postimehe" toimetuses.
Hurt_tiny 04/29/1907 Jakob Hurt Ta sündis aastal 1839 ja suri aastal 1907. Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht. Tema teene oli,, et ta algatas rahvaluule kogumise. Ta juhendas kogumist ajalehtede ja isiklike kirjade kaudu, õpetas, mida koguda ja kuidas seda üles kirjutada ja esitas ajakirjanduses tulemuste kohta põhjalikke aruandeid. Ta hakkas ka kogutud rahvalaule trükis avaldama, sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele.
05/04/1907 Eesti Kirjanduse Selts Eesti Kirjanduse Selts(EKS) sai Eesti Kirjameeste Seltsi järeltulijaks. Suleti 1940.aastal.
04/08/1993 Eesti Kirjanduse Selts Taasasutati Eesti Kirjanduse Selts.
Twitter icon  Twitter icon  | Group Embed / Share
Tags: Not tagged yet

You might like...

Comments Comments

There is 1 comment

  1. annkivi:
    Pealkirjade lahtikirjutused on väga põhjalikud, kuid pilte pole. Tekstis on hooletusvigu. Teoste pealkirjad tuleb alati jutumärkidesse panna. Eepose esitamine kolme sissekandena sisu järgi on põhjendamatu, oleks võinud olla eepose valmimise etapid. "Säärane mulk" oleks pidanud olema eraldi sissekandena, sest tähistab rahvusliku näitekirjanduse algust eesti kirjanduses.

Members can tag, rate and comment on timelines. Sign up or log in!